Eks meil kõigil on vastutus kõikide oma tegude ja tegemata jätmiste eest

No mina ei tea küll ühtegi loomaliiki, kus emased, peale poegade saamist, end meeleheitlikult ogaraks märterdavad, püüdes teha kõike laste heaks ja laste pärast ja olles ise enda arust jube head ja õigel teel, annavad isastele iga liigutuse ja olekuga teada - mina olen hea ja mul on õigus, andes sellega teisele poolele tahtmatult teada - sina oled paha, sinu otsused ei kõlba. Ega isased ei oska seda ju tavaliselt sõnadesse panna, emased veel vähem kuulata ja mõista, aga kogu see allasurutus väljendubki lõpuks vägivallana.

Võtke heaks või pange pahaks, nõustuge või vaielge vastu!

Päikest!

Mõne inimese puhul, olgu mees või naine, tekib tunne, et ta on "äsja puu otsast alla tulnud ja kivikirve leiutanud".

No minu arvates Jòhvikal on tàielikult òigus! Vàga vale on kàituda nn ùhiskonnareeglite jàrgi "òigesti" laste vòi kellegi teise pàrast. Nii tulevad haigused jms.  Olgu lapsed vòi kes iganes- kunagi ei tohi ennast ohverdada kellegi teise pàrast. Seda ùtles ka ùks tuntud nàgija minu emale, kes ka ennast igal hetkel ohverdaks minu pàrast ja kes sellest haigeks on jàànud.  Loomulikult ma ei taha òelda, et iga vàiksemagi tùli pàrast peab perekonna laiali ajama ja oma teed minema, ei, aga kui ikka olukord on nii kaugel, et tòesti naine vòi mees tunneb oma sùdame sisimas, et ta pole enam ònnelik, siis on vaja seda muuta. Perekond on tàhtis, aga nàete ju ise mismoodi neid tànapàeval moodustatakse- 19 aastane kùùnetehnik ja 18 aastane Soomes tòòtav ehitaja saavad kogemata lapse, kolivad kokku, aga loomulikult mingit armastust ei ole ega tulegi, elavad valede reeglite jàrgi.  Kui selline perekond nùùd  kellegi survel kokku jààb, ei kannata mitte ainult ema ja isa, vaid kòige rohkem kannatab see lapsuke, kes nàeb ja tunneb algusest peale, et ta ei olnud oodatud ja et tema vanemad ei armasta teineteist. Valesti teevad vanemad, kes arvavad, et lapsed neid asju ei tunne. Tunnevad kùll ja kumb valu nende jaoks on hirmsam- kui vanemad on lahutatud ja elavad mòlemad ònnelikult oma elu, vòi kui kaks vihast vanemat on koos, nààklevad iga pisiasja pàrast, karjuvad teineteise ja lapse peale.
Ja meie ei ole mitte milleski mitte kuidagi loomadest targemad ja paremad vaid pigem peaksime neist nii mitmeski asjas òppust vòtma.

Head küsimused, Jõhvikas

Ei tea, ehk olen liialt vanamoodne, aga pean pereelu, sealhulgas abielu väga oluliseks ja tähtsaks. See on ainult minu sügavalt isiklik arvamus
Aktsepteerin teisi arvamusi ja teiste ükskõik milliseid otsuseid, eks igaüks elab just nii nagu ise tahab ja soovib. Vaba valik

p.s. mina olen ka laste heaolu nimel loobunud ise väga paljust ja ma ei kahetse seda ja leian, et see on tulnud mu lastele kasuks, mitte kahjuks. Nad on tublid ja saavad hästi hakkama. Armastan neid väga.

Jõhvika ja Mari jutul on iva. Tundub et inimese mõistus on tema suurim kannatus või õnn, olenevalt sellest kuidas ta seda kasutab. Tuumaenergiaga on samuti, see võib õigel käsitlemisel kasu tuua aga valel käsitlemisel olla täielik häving. Mõistus toimib samamoodi, seda tuleb lihtsalt õigesti kasutada.

Ka mina avastasin Tuulepesa enda jaoks juba päris mitu aastat tagasi.Olen seal küll rohkem lugeja kui sõnavõtja rollis