Jah-abielu,onn,armastus,yhtekuuluvus jne.Koik see asi on minu jaoks kadunud.Kunagi unistasin ka koigest sellest,aga nyydseks ei ole enam hinges mitte midagi.Ainult yksindus,tyhjus,alandused,arusaamatus,moistmatus jne.Nyyd nende aastatega,mis olen elanud,on jaanud ainult tunne,et yksi on koikse parem.Jah,inimesed on ju loodud koos olema,aga miks siis eelistatakse onnelikule elule,valetamist,alkoholi,isekust,julmust jm.sellist jama.Nagu teine inimene korval polegi nagu inimene,vaid nagu mingi pall,mida loopida,kui tahtmine peale tuleb ja kui midagi natuke oelda,et miks nii teed-siis lopptulemus on see,et ainult teised on syydi ja halvad.Kui kogu elu oled pidanud nii elama ja igasuguseid jubedusi veel pealekauba yle elama ja sinust on igasugune elujoud valja imetud,siis ainuke soov ongi yksindus.Terve ilm pohineb ainult valel vargustel jne,siis kuidas saab yldse edasi elada,usaldada inimesi,isegi koige lahedasemaid.Ma ei ole suur kirjutaja,aga mote tuleb vast ikka valja.Ma kyll pole kunagi nork inimene olnud,aga nyyd tunnen,et olen vasinud.Kohutavalt vasinud,tunnen et tahaks ainult magada kogu aja.Ja ongi nii,et kui tulebki voimalus magada,siis minu ymbert voiks maja maha poletada,siis ka ma ei kuuleks midagi.Ma ei tea,siin peasasolijatele tundub kindlasti,et see onnetu muudkui vingub ja viriseb siin,selleasemel et midagi ette votta.Jah oigus,endale tundub ka.Aga elu laheb edasi,eks nais.Soovin koigile koike ilusat ja hoidke ning armastage yksteist ja tundke roomu koigest heast ja ilusast
