Inglipesa (Valguse Foorum)
Üldine jutt => Vabateema => Postitus alustatud kasutaja: Teele järgi september 02, 2011, 18:16:42
-
Pärit väljavõte tuulepesast ja mõtte ütles Vikker:
Siin maailmas, kus me praegu oleme, võib suhte surm kaasa tuua kellelegi palju valu. Puruneb pere, kannatavad mees ja naine, kannatab laps. Keegi saab haiget. Mineja ei otsusta mitte ainult enda, vaid mingil määral ka mahajääjate eest. Ei saa ju lahkudes lihtsalt üle õla öelda, et, sorry, suhe on surnud ja see on tagajärg, mille te ise olete põhjustanud. Või saab? Südametunnistust peaks siin kuulama vist, aga temagi on segaduses...
-
Eks meil kõigil on vastutus kõikide oma tegude ja tegemata jätmiste eest :)
-
Olen alati olnud seda meelt, et kui on pere, siis ei kuulu me enam ainult iseenesele. Kui suhe hakkab kiiva vedama, tuleks teha kõik selle päästmiseks enne, kui on hilja. Kahjuks on tavaline, et lapsed on naise omad ja mees, selle asemel, et suhte päästmiseks midagi ära teha, võtab oma kompsu ja astub minema, kui enam ei meeldi. Eriti õõvastav on, kui mees jätab pere maha, kui lapsega juhtub mingi pöördumatu trauma, kui pere vajab tema tuge rohkem, kui iial varem. Oleme üks loomaliikidest: isaste ülesanne on sigitada, emastele jääb kasvatamine, sageli poegade kaitsmine isase eest.
Palun vabandust. Valus teema minu jaoks. Mõnedele meestele on ikka südametunnistus kaasa antud küll. :(
-
No mina ei tea küll ühtegi loomaliiki, kus emased, peale poegade saamist, end meeleheitlikult ogaraks märterdavad, püüdes teha kõike laste heaks ja laste pärast ja olles ise enda arust jube head ja õigel teel, annavad isastele iga liigutuse ja olekuga teada - mina olen hea ja mul on õigus, andes sellega teisele poolele tahtmatult teada - sina oled paha, sinu otsused ei kõlba. Ega isased ei oska seda ju tavaliselt sõnadesse panna, emased veel vähem kuulata ja mõista, aga kogu see allasurutus väljendubki lõpuks vägivallana.
Võtke heaks või pange pahaks, nõustuge või vaielge vastu!
Päikest!
-
Inimene ongi palju rohkemat kui loom sest inimesel on vaba tahe ja võimalus teha ükskõik mida soovib, luua endale ise reeglid. Loomad aga käituvad vaid eelprogrammeeritud reeglite järgi - instinktid. Sellepärast ongi inimesed, vastavalt olukorrale, "paremad" või "halvemad" ülejäänud loomariigiga arvestades.
-
Mõne inimese puhul, olgu mees või naine, tekib tunne, et ta on "äsja puu otsast alla tulnud ja kivikirve leiutanud". :)
-
Kui vähegi võimalik, tuleb suhet hoida, eriti, kui on olemas lapsed. Kui on juba teineteist leitud ja kokku jäädud, siis ei pea iga tüli pärast minema jooksma. Andestamine on võtmeke. Kes ütleb, et uus leid õigem ja parem on. Suhte lõpetamine on õigustatud vägivalla puhul. See on minu arvamus.
-
No minu arvates Jòhvikal on tàielikult òigus! Vàga vale on kàituda nn ùhiskonnareeglite jàrgi "òigesti" laste vòi kellegi teise pàrast. Nii tulevad haigused jms. Olgu lapsed vòi kes iganes- kunagi ei tohi ennast ohverdada kellegi teise pàrast. Seda ùtles ka ùks tuntud nàgija minu emale, kes ka ennast igal hetkel ohverdaks minu pàrast ja kes sellest haigeks on jàànud. Loomulikult ma ei taha òelda, et iga vàiksemagi tùli pàrast peab perekonna laiali ajama ja oma teed minema, ei, aga kui ikka olukord on nii kaugel, et tòesti naine vòi mees tunneb oma sùdame sisimas, et ta pole enam ònnelik, siis on vaja seda muuta. Perekond on tàhtis, aga nàete ju ise mismoodi neid tànapàeval moodustatakse- 19 aastane kùùnetehnik ja 18 aastane Soomes tòòtav ehitaja saavad kogemata lapse, kolivad kokku, aga loomulikult mingit armastust ei ole ega tulegi, elavad valede reeglite jàrgi. Kui selline perekond nùùd kellegi survel kokku jààb, ei kannata mitte ainult ema ja isa, vaid kòige rohkem kannatab see lapsuke, kes nàeb ja tunneb algusest peale, et ta ei olnud oodatud ja et tema vanemad ei armasta teineteist. Valesti teevad vanemad, kes arvavad, et lapsed neid asju ei tunne. Tunnevad kùll ja kumb valu nende jaoks on hirmsam- kui vanemad on lahutatud ja elavad mòlemad ònnelikult oma elu, vòi kui kaks vihast vanemat on koos, nààklevad iga pisiasja pàrast, karjuvad teineteise ja lapse peale.
Ja meie ei ole mitte milleski mitte kuidagi loomadest targemad ja paremad vaid pigem peaksime neist nii mitmeski asjas òppust vòtma.
-
Hmmm ....aga millest ja millal algab vägivald? Kui kaugel või sügaval on selle juur tegelikult?
Ja kuidas töötab sellises olukorras külgetõmbe seadus? Seda, mis sinus on, tõmbad ka ligi?
No ma saan aru, et inimene õpib ja areneb läbi raskuste ja elame selleks, et kogeda erinevaid olukordi, tundeid ja jõuda tingimusteta armastuseni, kasutada võimalust oma kätega luua, midagi käega katsutavat, jne
Aga kuidas saab olla nii, et meie haritud ühiskonnas muutub inimene, kes on andnud oma panuse lapse loomisel, lapsele ohuks?
Ja lugedes Anastasia raamatuid...
Kuidas saab olla nii,et meil "muutub inimene inimesele hundiks",aga kuskil Siberis on imiku lapsehoidjateks karumamma ja emahunt?
Kas IT ajastu inimene oskaks luua kivikirvest või seda kasutada?
Aitäh, Mari!
Päikest!
-
Head küsimused, Jõhvikas :)
Ei tea, ehk olen liialt vanamoodne, aga pean pereelu, sealhulgas abielu väga oluliseks ja tähtsaks. See on ainult minu sügavalt isiklik arvamus :)
Aktsepteerin teisi arvamusi ja teiste ükskõik milliseid otsuseid, eks igaüks elab just nii nagu ise tahab ja soovib. Vaba valik :)
p.s. mina olen ka laste heaolu nimel loobunud ise väga paljust ja ma ei kahetse seda ja leian, et see on tulnud mu lastele kasuks, mitte kahjuks. Nad on tublid ja saavad hästi hakkama. Armastan neid väga.
-
See tuulepesa tundub jumala àge foorum olevat! Vàga informatiivne ja asjalik-huvitav. Kùsin igaks juhuks, kas siit ka keegi seal foorumis on?
-
Jõhvika ja Mari jutul on iva. Tundub et inimese mõistus on tema suurim kannatus või õnn, olenevalt sellest kuidas ta seda kasutab. Tuumaenergiaga on samuti, see võib õigel käsitlemisel kasu tuua aga valel käsitlemisel olla täielik häving. Mõistus toimib samamoodi, seda tuleb lihtsalt õigesti kasutada.
-
See tuulepesa tundub jumala àge foorum olevat! Vàga informatiivne ja asjalik-huvitav. Kùsin igaks juhuks, kas siit ka keegi seal foorumis on?
Mina olen ;)
-
Ka mina avastasin Tuulepesa enda jaoks juba päris mitu aastat tagasi.Olen seal küll rohkem lugeja kui sõnavõtja rollis :D
-
See tuulepesa tundub jumala àge foorum olevat! Vàga informatiivne ja asjalik-huvitav. Kùsin igaks juhuks, kas siit ka keegi seal foorumis on?
Mina olen ;)
Kusjuures mulle tundub, et olen Su postituste järgi ka ära tundnud ;)
Ise olen samuti seal lugeja rollis :)
-
Ka mina avastasin Tuulepesa enda jaoks juba päris mitu aastat tagasi.Olen seal küll rohkem lugeja kui sõnavõtja rollis :D
Ma tahaks òuuudsalt sòna vòtta ka (ikka ainult heas mòttes) , aga millegipàrast ei saa registreerida. :) Ju siis pole vajagi.
-
ma mõtlesin ka,et vb on hea ka olla lugeja!;)
-
Lisan siia veel ühe mõtte:
Igasugune vägivald, nii füüsiline kui vaimne on nõrkuse väljendus - Mina olen tugevam, ma saan sellest täbarast olukorrast nii välja!
....
(A)(A)(A)
-
Tänu Sulle, Camilla , postituse eest! See tundus mullegi väga hingelähedane.
Usun ka mina, et aktsepteeritavaks põhjuseks peresuhte lõpetamisel on ennekõike perevägivald. Palju räägitakse füüsilisest vägivallast meeste poolt, kuid paraku on vähemalt sama hävitav mõju ka vaimsel vägivallal, mille osas naised meestest suuremad meistrid on.
Me kuuleme tihti kodust põgenema sunnitud naisest, kes endale vajupaigast ulualust otsivad. Mida aga arvata meestest, kes kainelt koju minna ei julge, sest hing on alalisest käägutamisest haige?
Eile oli mu tuttavatel FB-s arutelu andeksandmise olemusest, mis üsna põnevaks kujunes. Oma elule ja kogemusele tuginedes olen seisukohal, et peresuhtes on asju, mida saab andestada vaid ühel korral. Andestada ja unustada. Kui seda andestust aga kuritarvitatakse ja armistuma hakkavat haava taas ja taas lahti käristatakse, siis on tõsine põhjus edasise kooseksisteerimise mõte küsimargi alla panna.
Eneseohverdamisest perekonnas:
Kõik lapsi üleskasvatanud vanemad on nii või teisiti oma isiklikku heaolu laste nimel ohverdanud. Kindlasti on ka selles vallas võimalik ala- ja ülepingutada. Kui näiteks 50 aastane naine oma väikesest palgast täiskasvanud ja abielus tütrele pidevalt peale maksab, siis on ta oma lapsele juba hea asemel halba tegemas. Olen ise varasest noorusest pidanud kõik oma lõbud ise kinni maksma ja nüüd tagantjärele vaadates leian selle mulle äärmiselt kasuks tulnud oleva.
Jäin, näh, laterdama... :o
-
Kui kodus on tihti olukordi, kus üksteise kallal näägutatakse, provotseeritakse ja otsitakse tüli, kamandatakse ja vihastatakse, on eelkõige südametšakra blokeeringus, lisaks veel teised energeetilised probleemid. Sageli on sellistel inimestel, kes valitsevad teiste üle, päikesepõimik üliaktiivne, nende ego on üle Hingest, energiat napib. Ja võib olla ka see, et kaaslased on üksteisest lahku kasvanud, nende eluvaated on erinevad, see, mis neid rõõmustab, paelub ja tekitab rahu, on erinev. Küll oleks hea, kui inimesed südamest üksteisega räägiksid, mineviku seljataha tänutundega jätaksid, leiaksid hetkevõlu ja unistuse väe. Ja kui vajalik, laseksid üksteist vabaks. Hing on vaba nii tahtes kui armastuses.
Isa Õnnistust ja erilisi hetki!
P.S. Habe, nii tore, et laterdad :D
-
Kui vaid suudedaks nii teha, kuidas soovitad! ???
Oleks kindlasti pooled südamed tervemad, Hinged niisammuti! Sest siiski pooldan arvama - mida rohkem suhteid ja nende lõppe , seda rohkem tiibu saab kärbitud! :'(
Siis väike soovitus ( lugesin jälle kuskilt):Tuleb elada väikse "kiiksu" ja huumoriga; võtta elu rollina mis on meile mängida antud ja mille eest ootame aplausi lastelt ja lsate-lastelt.Kerge on rollist lahkuda ja oodata uut pakkumist. Kõik siin elus kordub ja peagi saabub "noorpaari"ellu argipäev mis on hoopis uut moodi kui vana paarilisega.
Kui kodus on tihti olukordi, kus üksteise kallal näägutatakse, provotseeritakse ja otsitakse tüli, kamandatakse ja vihastatakse, on eelkõige südametšakra blokeeringus, lisaks veel teised energeetilised probleemid. Sageli on sellistel inimestel, kes valitsevad teiste üle, päikesepõimik üliaktiivne, nende ego on üle Hingest, energiat napib. Ja võib olla ka see, et kaaslased on üksteisest lahku kasvanud, nende eluvaated on erinevad, see, mis neid rõõmustab, paelub ja tekitab rahu, on erinev. Küll oleks hea, kui inimesed südamest üksteisega räägiksid, mineviku seljataha tänutundega jätaksid, leiaksid hetkevõlu ja unistuse väe. Ja kui vajalik, laseksid üksteist vabaks. Hing on vaba nii tahtes kui armastuses.
Isa Õnnistust ja erilisi hetki!
P.S. Habe, nii tore, et laterdad :D
-
Aitäh Habe, aitäh Vikerkaarevärvi Pallike, aitäh Teele. Leidsin teie postitustest enese jaoks midagi olulist. (aitahhkalli)
Ise arvan, et kooselus/abielus, tuleks jätta teineteisele n.-ö.hingamisruumi, olla parasjagu koos ja parasjagu eemal teineteisest. Enamasti see nii toimibki, ringiga:pere-kodu-töö.
-
Jaaaa, kiiksuga ja huumoriga saab igasugu olukordi ja rasket energiat muuta peenemaks ja vabamaks :D ;D (A). Inglid teevad ise ka nalja :D.
-
Tänud kõigile sisukate postituste eest! :)
Tahtsin veel lisada, et alati ei ole vaja käägutada, selleks, et lähedased sind kartma hakkaksid. Piisab pahurast olekust ja kurjast pilgust >:(. Ma sain sellest siis aru, kui vastavas olekus koera kutsusin ja see, saba jalge vahel, ettevaatlikult taganes ;D.
Ja oma mehele olen ma alati lõpuks paganama tänulik, kui ta oma julguse kokku võtab ja ütleb lõpuks välja, mis tal öelda on. Nii vähe kui ma seda ka kuulda tahan, pean tunnistama, et tema,vahel valusalt ausates, sõnades on suur ja arendav tõde.
Üks tark naine ütles mulle kunagi, et elus tuleb kõike teha ja tarbida mõõdukalt, äärmustesse kaldumata,siis on asjad tasakaalus.
Päikest!
-
Piisab pahurast olekust ja kurjast pilgust >:(. Ma sain sellest siis aru, kui vastavas olekus koera kutsusin ja see, saba jalge vahel, ettevaatlikult taganes ;D.
:D :D :D :D (aitahhkalli)
-
Hea Camilla:
Seda, mida räägin, tuleb ilmselt võtta ebanormaalsusena, kuid kogemus on see ometi...
Kui olime koos olnud alla 20 aasta, muutusid ühised puhkused lõpupäevil sageli üsna närvilisteks, sest töölkäivate inimestena polnud me harjunud hommikust õhtuni teineteise seltskonda jagama ning see - väsitas(?).
Kui oleme koos olnud 40 aastat, küsib müüja mind üksi poes nähes murelikult mu naise tervise järele :D . Ja mitte üksnes. Seda teevad ka teised vaimulikud mind üksi nähes. Me naudine teineteise seltskonda hommikust õhtuni 7x24 - need hetked, kui natuke vahelduseks nageleme, aga seegi käib nüüdseks juba hoopis teises - suhteliselt leebes võtmes.
Lapsed on suured ja iseseisvad ning enestega hästi toimetulevad. Mis oleks mu elu mõte, kui mind ei oleks vaja mu kallil kaasal??? See oleks vaid rist, mida tuleks lõpuni kanda. Ja kõike seda ei oleks, kõigest sellest ma oleksin ilma, kui oleksime 20 - 30 aastat tagasi oma ühisosa veidigi vähem väärtustanud... Au olgu Jumalale, kes meile lollikestele teed näitas! (aitahhkalli)
-
habe, vàga armas on see, pùsiv tòeline armastus, aga minu arvates niimoodi kùll pàris òige suhtuda pole et "mu elul pole mòtet ilma teise inimeseta". Elu peaks elama ikka enda jaoks, mitte kellegi teise.
Lihtsalt minu mòtted ja elu jooksul tàhele pandud faktid. :) Olen aru saanud, et kui enamuse oma tàhelepanust, vajadustest ja harjumustest vms panna kellegi vòi millegi muu peale, kipub elu selle "muu" mu elust eemaldama, et saaksin aru, et ei ela siin Maal mitte kellegi teise pàrast.
-
Nii armas! Oled leidnud endale õige poolekese. Kuid osa inimesi vajavad siiski rohkem privaatsust ja vaba ruumi enda ümber. Kui pidevalt koos, siis peab küll hea klapp olema!
-
Olen jõudnud arusaamisele, et inimene on oma olemuselt tervik ehk inimhingel on olemas mõlemad pooled (meesenergia ja naisenergia) ja sündides vastava sooga (naise või mehe) kehasse, võimendub selle kehale vastav energia. Olen näinud oma eelmisi elusid nii mehe kui naisena ja see ei tekita minus enam segadust (varem tekitas). Selles elus võime me leida vaid kaaslase kellega elus edasi minna. Ideaalne kaaslane oleks muidugi hingekaaslane. Hingekaaslased on hinged kes on samal hingearengu tasandil. Kõikidel hingearengu tasanditel on olemas hingekaaslased, aga kuna hinged ei arene täpselt ühtmoodi, siis hingekaaslaste leidmine võib osutuda üpris raskeks. Kuna kõik siin universumis põhineb vaba tahte seadusel, siis hinge vaimne areng põhineb samuti vaba tahte seadusel ning võib maise ajaarvamise järgi kesta kuni aastatuhandeid. Mõni hing areneb kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni hing jääb seisaku staadiumisse ning võib isegi kapselduda, mida võib aegajalt kõikide arenevate hingedega juhtuda. Taandareng aga pole võimalik nii nagu pole võimalik puu taandareng tagasi seemneks. Hingekaaslastel on tugev hingeline side ja hingeline sarnasus. Hingekaaslane võib olla ükskõik kes (sugulane või tundmatu inimene) ja ükskõik kus (meie lähedal või teises maailma otsas). Hingekaaslaste eesmärk on üksteist toetada ja aidata vaimsel teel kui nad on endale sellise ülesande võtnud, aga kui arenguvahe läheb liiga suureks (üks jääb kaugele maha ja teine läheb eest ära), siis tulevad uued hingekaaslased kes vastavalt hinge arengutasemele omavahel paremini sobituvad. Seega hingekaaslaste vaheline suhe kujuneb, kestab ja vaibub vastavalt hinge arengule ja vaba tahte seadusele.
Hingekaaslane ei pea kindlasti olema elukaaslane, ta võib olla sõber, sugulane või täiesti võõras inimene. Kui meie sees olevad mees- ja naisenergia pole tervikuks saanud ja tasakaalustunud, jätkuvad "printsi" ja "printsessi" lõputud otsingud välise maailma petlikus illusioonis. Me oleme terviklikud olendid, aga enamus meist pole sellest teadlikud. Seega peaks inimene lihtsalt iseenda terviklikkusest teadlikuks saama, enne kui hakkab otsima võrdväärset elukaaslast, kes oskab isetult armastada, kellel on sama siht ja sarnane vaimne tase (vaimne puhtus). See pole kerge aga see on võimalik.
See oli vaid minu arvamus sellel teemal! :)
-
Üks tark naine ütles mulle kunagi, et elus tuleb kõike teha ja tarbida mõõdukalt, äärmustesse kaldumata,siis on asjad tasakaalus.
Vat see on nüüd see õppetund, mida mina hoolega õpin :D Tasakaalus olema.
-
Jah-abielu,onn,armastus,yhtekuuluvus jne.Koik see asi on minu jaoks kadunud.Kunagi unistasin ka koigest sellest,aga nyydseks ei ole enam hinges mitte midagi.Ainult yksindus,tyhjus,alandused,arusaamatus,moistmatus jne.Nyyd nende aastatega,mis olen elanud,on jaanud ainult tunne,et yksi on koikse parem.Jah,inimesed on ju loodud koos olema,aga miks siis eelistatakse onnelikule elule,valetamist,alkoholi,isekust,julmust jm.sellist jama.Nagu teine inimene korval polegi nagu inimene,vaid nagu mingi pall,mida loopida,kui tahtmine peale tuleb ja kui midagi natuke oelda,et miks nii teed-siis lopptulemus on see,et ainult teised on syydi ja halvad.Kui kogu elu oled pidanud nii elama ja igasuguseid jubedusi veel pealekauba yle elama ja sinust on igasugune elujoud valja imetud,siis ainuke soov ongi yksindus.Terve ilm pohineb ainult valel vargustel jne,siis kuidas saab yldse edasi elada,usaldada inimesi,isegi koige lahedasemaid.Ma ei ole suur kirjutaja,aga mote tuleb vast ikka valja.Ma kyll pole kunagi nork inimene olnud,aga nyyd tunnen,et olen vasinud.Kohutavalt vasinud,tunnen et tahaks ainult magada kogu aja.Ja ongi nii,et kui tulebki voimalus magada,siis minu ymbert voiks maja maha poletada,siis ka ma ei kuuleks midagi.Ma ei tea,siin peasasolijatele tundub kindlasti,et see onnetu muudkui vingub ja viriseb siin,selleasemel et midagi ette votta.Jah oigus,endale tundub ka.Aga elu laheb edasi,eks nais.Soovin koigile koike ilusat ja hoidke ning armastage yksteist ja tundke roomu koigest heast ja ilusast
-
Ehk ongi siis aeg olla üksinda ja arendada oma mõttemaailma nii, et kõik see sinus, mis lasi sellisel elul sinu juurde tulla, muutuks vastupidiseks. Leia endast üles elu leek ja vaba valik.
-
Aitah,Kaledon hea nouande eest.Nii on vist koige oigem
-
Kallis Camilla.On ju veel priljantpulmad ka olemas.Oled,kullake onnelik.Hea kuulda.Palju paikselisi kallisid,sulle