Oehhh...ei pane siin pisaraid valama.

Vikerkaarevärvi Pallike, loen ja loen Sinu mõttekillukesi ja vaatan siis Sinu profiilipilti ja see kõik kokku on...imeliselt helisev kooskõla!!!      

  

Väike tirts pikutas kesksuvisel hommikutunnil muruvaibal ja nautis päikesekiirekeste puudutust õrnal roosaka varjundiga näonahal. Tüdruk tundis, et kiired annavad jõudu ja ta proovis püüda pisikeste ümarate sõrmeotstega päikest enda südamesse. Muudkui sirutas käe välja ja supsti! surus sõrmed kramplikult kiirte ümber, libistas kinnise
peopesa ettevaatlikult südameni ja lasi kiired enda elumootorisse ringlema. Eemalt saabus tirtsu vanem vend ja ütles:
"Mis sa jändad, päikest ei saa kunagi püüda, näed ju, et ta on endiselt taevas".
Tüdruk lasi käel sülle langeda ja jäi liikumatuks, tõusis siis püsti ja otsustas, et läheb ära koju. Ta seadis sammud kodu poole, tee peal tuli vastu asja töö kaotanud keskealine naine, silmad nutused. Tüdruk vaatas teda suurte ja sügavate silmadega ning ütles naisele:
"Tädike, Sa oled rikas, sa oled olemas ja Sul on olemas kõik, mida ihkad. Tädike, miks Sa hoiad enda näol võõrast olekut, katad seda kümnete maskidega? Kas see raske ei ole? Kas see valus ei ole? Sinu silmad soovivad vabadust ja suu ihaleb naeratuse järele ning põsed ootavad puna. Sinu Hing ootab Sinu hellust ja armastust, Sinu aega olla ainult temaga. Töö ei ole ainus, mida hoida, hoides ennast, südant ja Olemust, tuleb kõik muu."
Naine muigas irooniliselt ja mõtles, et selles maailmas ei ole võimalik olla alasti, selles elus mitte, siin on positsioon, rollid ja võim ning olelusvõitlus. Naisel oli veidi valus mõelda, et suure tõenäosusega on ka see tüdruk varsti kaetud, peidetud Hingega. Järsku märkas naine, et pisike valgusvihk on tema kleidi peal, südame kohal. Naine tundis imelist kergust ja üllatav kindlustunne tekkis südamesse. Üleval päikese juures naeratas Helluse Ingel ning oli siiralt õnnelik, sest tüdruk oskas tõeliselt päikest südamesse lubada, läbi selle ärkas Hinges mälestus eluülesandest ja tüdruk sai Tiivad, sündinud oli uus Ingel. Tüdruk oli Valge ja läbi tema Valguse sai heledamaks ka naine.

Ja päikesekiired tantsisid ikka edasi, mööda teed, mis oli kaetud Eluga. Elu on täis Valgust, sest päike ei kustu iial, ta leegitseb Taevas ja Maa peal, Sinus, Minus, meis kõigis.

Vauuuu Vikerkaarevärvi Pallike, see on lausa imeline looke, nii armas ja helge ja ilus... ja õpetlik. Sul tuleks lasteraamatute kirjutamine superhästi välja!!!!  

I M E L I N E  lugu! Nagu killuke "Väike prints" raamatust. Aitäh sulle ,kulla Vikerkaarevärvi Pallike imearmsa lookese eest!  

Vikerkaarevärvi Pallikese tekstid on tõesti väga imelised...