Pesa asemel hakkab valgust jagama uus foorum http://valguseleht.ee/ lehel.



Pesa teeme hetkel ainult loetavaks - ehk ei saa enam uusi postitusi ega teemasid teha. Saate ikkagi oma sõpradele privaatsõnumeid saata ja nendega edasi suhelda.

Aasta pärast, 1. septembril 2017, aga suuname pesa automaatselt edasi uuele foorumile. Kes soovivad peale seda oma vanadele tekstidele või sõnumitele ligi pääseda, võivad soovist kirjutada juba uude foorumisse.



Päikest!



Tere tulemast Inglipesa foorumisse, imeline Külaline!
Inglipesa (Valguse Foorum)
 

Autor Teema: Räägime oma unedest  (Loetud 283723 korda)

0 Kasutajat ja 4 Külalist vaatavad teemat.

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #330 : jaanuar 17, 2011, 13:49:24 »
 Nonii... Aga palun - siin on viitsijaile võimalus ennustada, mida kõike Nuustikukese eluratas talle ette veeretab - praktiseerimine teeb meistriks! ;)
Jõudu lugemiseks ja koos minuga oletamiseks.  ;D


 Viimasel ajal jäävad mu uned suurte raskustega meelde ja algus-lõpp on nii tihti puudu, et meenutamine on nagu maratonijooks...

 Täna nägin, et olin oma kunagises põhikoolis, spordisaalis ning oli võimlemistund. Rahvast - osavõtjaid oli palju, kõik olid enam-vähem ringis ja võimlesid suhteliselt kihvti kava järgi. Samuti mina, kuni mul halb hakkas ja jalad vaevu-vaevu kandsid. Järsku olin ma väga nõrk ja ei suutnud kaasa võimelda ning vaarusin saalist välja, seinast kinni hoides seal lähedal asuva kabineti juurde, kus oli meditsiiniõde, kes reaalelus töötab naaberalevikus ja on mulle igati sümpaatne inimene.

 Kabinet oli kuidagi väga väsinud ja üldse mitte arstikabineti moodi(, pigem nagu hüljatud treeneri tuba). Nagu oleks ta seal vaid minu aitamiseks olnud. Ütlesin naisele, et mul on halb olla. Ta ütles, et annab mulle viimase tableti, mis tal on siin ja et see teeb paremaks mu olemise. Neelasin selle (vist lausa pooliku) tableti alla ja tasapisi hakkaski parem. Rääkisime temaga veel mingist pika nimega raskest haigusest (a' la linnugripp, antraks vms) ja ta avaldas lootust, et see siia ei jõuaks. 
 Siis läksin ma tagasi saali ja üritasin järjele jõuda. Ent uuesti hakkas mul halb ja ma ei suutnud teisi ega tegevust jälgida...

 Sporditeema käis läbi ka mu eilehommikusest unest järgnedes situatsioonile, kus ma pidin end kehtestama ja EI ütlema. Samuti on ühest mu viimase nädala jooksul nähtud unest läbi käinud jalgade nõrkuse teema.


 Võimalik, et lahkusin sealt samast spordisaalist, kus äsjakirjeldatud uneski viibisin. Mul tuli nimelt korraks koju millegile järgi minna. Saalis oli käimas võistlus (taaskord mäluauk, mis laadi, aga suur asi oli) ning ma olin midagi olulist maha unustanud.
 Ja üle pika aja oli mu unes talv ning mu tee koju viis mööda kitsaid valgeid, ent ilusaid lumiseid radu (mitte teid). Päike paistis imeliselt kiirgavalt puude vahelt ja ma vantsisin kuskil kilomeetrise teekonna maha. Maja, mis mu koduks oli, on mulle tunde järgi tuttav ka mingist ammusest määramata ajal nähtud unest, kuid ma näen seda esimest korda. Ometi ma tean, et elan siin, minust paremal oleval väikesel künkal asuvas kenas puumajas. Unustasin kodu võtmed võimlasse, ent tean, et mu väikene õde (või vend - une asi, katsu pärast meenutada) on kodus ja laseb mu tuppa. Minust vasakul pool õuel on traktor, mis ajab maja juurest lund ära. Mees, kes juhib, on tuttav ja sõbralik inimene, ent ärgates läks loomulikult meelest, kes ta ikkagi on.

Lähtudes eelnevalt loetust...
 Kas antud maja puhul võib tegu olla mu hinge majaga?

 Olen Tallinki laeva peal. Selle ninas, tekil eesosas täitsa.
Meri on jääs ja laev üritab sellest läbi murda, ent mingil kummalisel põhjusel suunab selline surumine ninaosa väga alla ja ma avastan end elueest kinnihoidmast, et mitte merre pudeneda. Hoian tugevalt reelingust, olles näoga laeva, seljaga mere poole ja kui laev uuesti tagumist otsa pidi tagasi vee peal on, liigun natuke keskele poole ja võtan seal väljas olevatest väikeloomapuuridest (uskumatu, talvel!), kinni. Närilised - meeles on vaid väikesed tšintšiljatatikad, aga oli ka teisi - nihelevad ringi ja edasi tegelen päris palju ühe põgeneda üritava isendi puuri tagasitoppimise ja mind hammustamast hoidmisega, samas kui ta kaaslane rahumeeli magab ja mu õrna puhumise või puudutuse peale korraks ükskõikselt reageerib. Eriti tore on seda kõike teha nii, et ma sealt kõrgema teki reelingu servalt seoses laeva uute katsetega jääd purustada alla ei prantsata ja loomi kaasa ei tiri, aga õnneks peame me vastu...


 Läbi tule, vee ja vasktorude, aga Nuustik saab hakkama ;)

Iris

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #331 : jaanuar 17, 2011, 13:58:30 »
Esimesed mõtted, mis pähe tulid : sa ei taha kaasa minna enam vanaga, kus kõik "võimlesid" ühte moodi, ühine kava, ühtmoodi minek, astume ühte sammu, vana kool ilmselt võib olla minevik :). Keegi aitas sind, et sa sealt välja tuleksid aga läksid tagasi :) ja ikkahalb, järelikult tuleb sealt välja tulla :). Valged lumised väljad - hingepuhtus/puhastamine, sinu Valgus, uus maja - uued väljavaated, uus elu, ilus puhas sisemaailm, leiad mida otsid, võimalik nii sise - kui välismaailmas. Keegi aitab sind teel :)st kuskilt hoitakse silma peal ja ei lasta eksida ja kui eksid saadetakse abiväge :). Ja saadki hakkama, sest liigud Valguse poole, uued tuuled, küll väike võitlus ja kõikumine aga tead, et oled õigel teel..:):) Elu ikka üles-alla :), läbi tõusude ja mõõnade... Vanade mustrite purustamine, et rajada teed uuele :) :). Ikka tunneta ja taju ise:)!

Kallid!

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #332 : jaanuar 17, 2011, 14:00:31 »
 Jumal, kui nii hästi pilti nähakse, mis mul siis enam tajuda? ;)
Aga jah, ikka püüan, ent ma näen asja liiga detailidesse klammerduvalt. Mingi tunne, midagi väikest...
Ja kohe ma jään sinna peadpidi kinni =)....


Aitäh.

(A)

Iris

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #333 : jaanuar 17, 2011, 14:02:00 »
Teistele alati lihtsam pilti kokku panna kui endale. Kui teaksid kuidas ma vahel ise nendega maadlen :). Tahame näha keerulisemalt kui seda, mis tegelikult nina ees :). Sama siin :):).

Margi

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #334 : jaanuar 17, 2011, 14:09:08 »
Margi ({)
igaüks mõtleb oma rikutuse piirides (R)
aga jah minu esimene reaktsioon oli sama
kustutasin ära :P
Margi meie mõtted on liiga "patused"

Mina mõtlesin ikka seda, et äkki jäid sama moodi lapse ootele nagu Neitsi Maarja :)

Nii et ikka ei ole rikutud :D

Margi

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #335 : jaanuar 18, 2011, 16:08:49 »
Eilne uneepisood:

Läksin hüpnoositegija juurde. Kaamera kenasti kõik kaasas, sättisin teise üles, ja hüpnoos võis alata, kui tirises va äratus  :P Jumal teab, mis sealt kõik välja oleks koorunud, kui oleks jõudnud seansini  ;D

Tänaöine episood:

Nägin unes, et nägin und (ma ei mäleta, et oleks kunagi sedasi olnud). Tegevus oli läbi minu silmade, mitte kõrvalt vaatajana.

Olin oma eelmises elus. Oli sõda. Punase mundriga ratsanik hobuse seljas, püss õlal...Mis roll seal minul oli, ei mäleta.
Siis mets, kus oli punker, mille juures istusid kaks meest. Üks neist minu joodikust isa. Vanust määrata ei oska, kuna ei tea, kui vana ise sel hetkel unenäos olin. Mu mõrtsukast vanamees oli muidugi ennast nii ära joonud, aga imekombel ma ei tundnud ta vastu viha, vaid oli nagu jällenägemisrõõm. Meenub, et isegi oleksime nagu kallistanud teineteist.

Unenägu iseenesest oli pikk, aga nagu juba tavaks, antakse ainult jupi kaupa mäletada.


Võrgust väljas Vikerkaarevärvi Pallike

  • Üldmoderaator
  • Super Liige
  • ******
  • Postitusi: 2 686
  • Sugu: Naine
  • Valgus- see olen mina, see oled Sina.
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #336 : jaanuar 18, 2011, 21:10:59 »
Mina nägin hiljuti unes, et oli kooli lõpuaktus või miski sarnane asi. Mäletan õnne- ja vabadusetunnet. Kummaline oli see, et vaheldumisi oli mul seljas pidulik kleit ja siis järsku tavalised riided.
***Valguse sees on Kodu, ulata käsi selle poole ja tunneta soojust Hinge voolamas, Sind armastamas. Igavesti. Ükskõik, kus Sa oled, mis hetkes Sa viibid, mis tujus Sa oled, mida mõtled, kujutled, oled. Igavesti.

***Katkematus tänus, Kõiksuses.

Iris

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #337 : jaanuar 18, 2011, 22:33:54 »
Kummaline või äkki tavaline aga paljud näeme unes, et midagi on lõppemas, muutumas. Ilmselt need märgid sellele, mis toimub nii Maailmas kui meie sees, mis lõppeb eneseleidmise ning vabaduse ja armastuse, õnne, rõõmu ja küllusega. Ja väikesed orgudesse laskumised toetavad meid tippu jõudmisel. Kallid!
Margi - andestasid oma isale (võib olla ka tema alkoholismi, mida endaga kaasas kandsid, said sellest vabaks) ja seeläbi ka endale, et edasi minna omal teel ja lahti lasta see, mis pole sulle omane ja mida sa kaasa enda elus vedama ei pea. Võitlus ja sõda on lõppenud ning asemele tulnud sinu andestus ja vabadus. Lasid lahti mida ei vaja, lasid lahti isa ning saite mõlemad vabaks.PS! Olen näinud unes, et näen und ja olen kolmes kohas korraga ja tean, et olen ja mida teen :):).

Margi

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #338 : jaanuar 18, 2011, 22:56:00 »
Aitäh Iris.
Vägagi võimalik, et see kõik võib ka nii olla. Tore oleks, kui see olekski nii  ;D

 ({)

Iris

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #339 : jaanuar 19, 2011, 06:11:12 »
Seda tead kõige paremini sa ise !
Mõte jooksis peast läbi, et äkki läbi unenägude antakse just mulle/sulle märku sellest, et edasi liikuda, millest tuleb loobuda ja lahti lasta. Mõtlesin natu nii enda kui teie unedele, sama on läbi käinud mul ja just nendel teemadel, mis nö kõige õrnemad, mida tean, et tuleb andestada, vabaneda ja lahti lasta, et edasi minna oma teel, liikumises, voolamises. Just sellele, mille ise valinud. Millest vabaneda seda teab igaüks ise kõige paremine aga midagi sellist läbi käinud ka siin kirjutatud unenägudes. Lahti lasta selleks, et avaneda uuele, avaneda muutustele ja nendega kaasa minna või saaksid need meie juurde tulla. Et saaks tulla uus, tuleb vanast vabaneda ja lahti lasta, muidu pole kohta kuhu tulla.Vabanemisega võib kaasneda tühjuse tunne, mis rajab teed uuele:). Vabandan, kui jutt natu kordub:!
« Viimasena muutis: jaanuar 19, 2011, 09:25:09 Iris »

Võrgust väljas ruthreimaa

  • Foorumi Kangelane
  • *****
  • Postitusi: 843
  • Sugu: Naine
  • rõõmus meel ja hea tahe
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #340 : jaanuar 19, 2011, 10:39:29 »
Väga õige ja tark jutt sul ,kullapai!

Margi

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #341 : jaanuar 19, 2011, 10:43:12 »
Tänane episood oli nagu laksakas vastu nägu. Ja viimasel ajal ruulivad tited jälle mu unenägudes, nii ka see kord.

Toitsin oma vastsündinut tütart rinnaga, kui mehe tädi (on juba üle 3a surnud) kukkus mind sõimama, et ma ei oska rahaga ümber käia ja miks ma lotovõitu juba ei saa vms. ja siis mingi kolmas põhjus oli veel, aga see nagu mälust pühitud.

Et siis jah. Eluaeg olnud ta rahulik ja tasakaalukas inimene, aga unenäos oli ikka maru vihane. Tavaliselt ilmutab ta ennast siis, kui midagi tulemas on. Seega hakkab minus ärevus kasvama, et kust järgmine pauk tulla võib.

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #342 : jaanuar 19, 2011, 11:00:05 »
 Hmm, aga ära lase ärevusel enda üle võimust võtta.
Sinu käes on ohjad - vali rahulik kaalutlemine võimalike situatsioonide ja nende tulemuste suhtes.

 Sa peaksid seda suutma küll, julgen ma arvata. ;)
Jumalannale pole miski liiga keeruline... (A)




Ma ise läksin tänasel hommikumatkal kuskile suurde laagrisse. Vist kandsin lausa seelikut, mis minu puhul on võrdlemisi harv nähe. Olin oma asjadega seal ja otsisin tuba, kuhu minna. Ma tahtsin nimelt minna ühe kindla inimesega samasse tuppa elama, et temaga kontakti luua, aga too mees kartis mind. Miskit 50 või mis ta oli, ja kartis. Käitusin küll elavalt, aga hirmuäratavalt? Käisin siis ühest toast teise (orienteerumisega oli kuidagi keerukas) ja ühel hetkel olid viis mu ümber oleva toa ust kinni, üks vist irvakil. See ei takistanud mind edasi otsimast. Lõpetasin ühes kaheses toas ja ei saanud aru, kas seal oli juba keegi sees või ei. Laagris igatahes tegevused juba käisid ja kõik olid ühes kohas koos...

 Mul tekkis just lootusrikas mõte, et otsisin (loe: jälitasin) oma õpetajat... ;D
Ja et ma leidsin ta...  :D
« Viimasena muutis: jaanuar 26, 2011, 07:23:50 AnnaNuustik »

Iris

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #343 : jaanuar 19, 2011, 15:14:06 »
PS! Anna, ma ei tea miks :) aga tulid märksõnad, seoses seelikuga - naiselikkus ja, et mees kartis mehelikkus, muud ei tea :). (Võin ka eksida :) )

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #344 : jaanuar 19, 2011, 16:45:24 »
 Mul on tunne, et ma nägin täna seda meest oma unest. Kõndisin koos oma kalliga Rahvusraamatukokku ja juba kaugelt ütlesin talle ühte meest teisel pool tänavat nähes - mul on tunne, et ma nagu teaks seda inimest.
 Kõndisime lähemale, võõras samuti ja peale möödumist ütlesingi oma kallikesele - seda onu ajasin ma unes taga!

Iris - aga kuidas kartev mehelikkus mehelikkus olla saab? Või pead Sa silmas, et mees kardab mehelikkust?
Küll aga loen ma Su ridadest välja viite naiselikkuse-mehelikkuse omavahelisele ... tegevusele, kokkupuutele.
*Nuustik murrab pead, miks see näitaja korduma on hakanud.*