Pesa asemel hakkab valgust jagama uus foorum http://valguseleht.ee/ lehel.



Pesa teeme hetkel ainult loetavaks - ehk ei saa enam uusi postitusi ega teemasid teha. Saate ikkagi oma sõpradele privaatsõnumeid saata ja nendega edasi suhelda.

Aasta pärast, 1. septembril 2017, aga suuname pesa automaatselt edasi uuele foorumile. Kes soovivad peale seda oma vanadele tekstidele või sõnumitele ligi pääseda, võivad soovist kirjutada juba uude foorumisse.



Päikest!



Tere tulemast Inglipesa foorumisse, imeline Külaline!
Inglipesa (Valguse Foorum)
 

Autor Teema: Räägime oma unedest  (Loetud 282711 korda)

0 Kasutajat ja 7 Külalist vaatavad teemat.

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #285 : detsember 22, 2010, 12:53:33 »
 *Nuustik on mirta unedest täiesti üllatunud*

 Mulle paistab, et Sa tõesti tõusid oma vaimse minaga istukile ja vaatasid olukorda sealt asendist. See on täiesti teostatav, aga ikka on vaimustav lugeda, et jälle keegi tegi..
 Kuid jah, järgmine kord ole samamoodi rahulik soovitava koha poole liikudes, kui Sa siis olid, kui end kõrvalt nägid. Unes ei saa Sulle keegi liiga teha, seega kartma ei pea, et midagi pahasti läheb. Naudi sõitu...

 Ja see koerauni.
No, Viimsi on igatipidi ilus kant ja seal on päriseluski kihvt käia, aga koos sellise maru koeraga...
 Aga - Sa küsisid, kas Sul on vaja meest? Unest paistab, et Sa vajad truud sõpra ja et ta on juba Sinuga hoolimata sellest, kas ja kuidas Sa talle haiget teinud oled. Tingimusteta.


 Nii, aga Rosetta - aga see Su uni on ju vastus küsimusele, kes Sind kinni hoiab tsüklis.
Kui Sa leiad endas jõu, võta endale aega ja täna teda selle kogemuse eest, mille ta Sulle andnud on ja luba tal minna. (Pea meeles, et oluline on korrata. Kord-kaks päevas vähemalt.) Anna ta vabaks. Sama ütle igale sõltuvuse elemendile, mille lõpetanud oled: Ma tänan Sind, et Sa mu ellu tulid ja ma luban Sul nüüd minna.

 Inimesed on sellisel viisil kahe nädala jooksul suitsu maha jätnud... Kuid protsess on igaühe puhul individuaalne.


 Kui aeg on küps, siis Sa suudad.
Valgust!

Rosetta

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #286 : detsember 23, 2010, 09:37:26 »
Mina käisin täna öösel Jaapanis :D Kuidas ma sinna sain, ei tea, aga ühtäkki ma seal olin. Mäletan ka veel seda, kuidas läksin koju sõiduks lennukisse ja lennuki sõitu stardirajal. Õhku tõusta veel ei jõudnud. Enne lennukisse astumist avastasin oma kotist lusikad ja kahvlid, millele olid sisse lõigatud mustrid, et inimesed ei saaks neid kaasa võtta söögikohast. Olid need nüüd viisnurgad, hmm, jälle ei meenu  :( Aga panin söögiriistad tagasi ja läksin lennukile.

Rosetta

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #287 : detsember 25, 2010, 00:00:56 »
Nägin und imepalju!

Mäletan ainult elektripliidi pesemist!

See oli särav-valge!


Margi

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #288 : detsember 28, 2010, 15:42:41 »
Jupike eile nähtud unest.

Oli pime. Taevas, kuhu oli helesinisega kirjutatud palju, palju sõnu. Muidugi jäid need arusaamatuteks. ÖÖ muutus päevaks, aga sõnad taevas endiselt olemas. Lendav õhupall korviga (ei meenu hetkel õige sõna), imeliselt värviline loodus.

Rohkem ei meenu kahjuks.

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #289 : detsember 28, 2010, 18:32:03 »
 Teretulemast Margi!
Iga teekond on osa suuremast teest...


Minu tänane uni oli õudukate valdkonnast.
 Keegi halastamatu mees tulistas ja tulistas ja tulistas mind selga.
Ma liikusin edasi, püüdsin eest ära saada, põgeneda, kuid ta leidis mind jälle ja lasi edasi.
Valusad kuulid, aga mitte surmavad.
 Jõudsin viljapõllule ja pagesin seal edasi, aga nägin, et ei saa jälgi jätmata eest minema.
Ja sain veel tulist metalli keresse.

Ühel hetkel vaatasin oma selga. Pagana valus oli, aga - need kuulid olid lastud õhupüssist.
Selg oli täis punaseid jälgi, aga mitte haavu.
Kogu valu oli pinnapealne ja kaugeltki mitte surmav...

Järeldused tegin, aga kui keegi märkab midagi veel, andku tulla.
 

mirta

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #290 : detsember 28, 2010, 19:33:01 »
Ja mõelda kui kergendav, et ikkagi nägid, mis tegelikult oli.
Muidu olekski võinud jääda hirmust valu ees põgenema...
Sa oled vist igavene. ;)
« Viimasena muutis: detsember 28, 2010, 19:35:10 mirta »

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #291 : detsember 28, 2010, 19:34:49 »
 Ma olen igavene?
 Mirta, nüüd ma küll ei mõista.
 Igavene nuhtlus? =)

mirta

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #292 : detsember 28, 2010, 19:39:18 »
:D
kas sa arvad, et kui sind valdaks täielik rahu, et sind ei ole siis enam olemas?
Ka siin samas maailmas. Kelleks sa end pead? Kas oma tunneteks, iseloomuks ja kehaks ja hingeks?  Või oled sa midagi veel?

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #293 : detsember 28, 2010, 20:44:20 »
 Ma olen kõik ja mitte midagi, olen valu ja õnn, olen Valgus ja Pimedus.

 Aitäh, Mirta.
Meenutasid.

mirta

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #294 : detsember 28, 2010, 20:57:56 »
Ikka tasub endale meelde tuletada, küsida endalt:
Kes ma olen?
Mis see on?

Puhas armastus.

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #295 : detsember 30, 2010, 20:48:49 »
 Magasin just kolm tundi, no kole uniseks jäin peale 2h uisutamist. Ja ma nägin unes, kuidas minust mööda kõndiv naine pani oma rääkiva sülelapse usaldavalt, et kogemata mulle sülle ja kõndis edasi. Laps rääkis ja rääkis emaga ja siis ma märkasin - oi, ta on ju minu süles. Pöörasin ringi, läksin emale järgi, andsin talle selle imekihvti rääkiva lapse sülle ja ütlesin, et see on vist teie oma vms. Keegi ei pahandanud ega midagi, aga mis polnud minu oma, andsin tagasi ikkagi.

E`meare

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #296 : detsember 30, 2010, 21:25:03 »
Jaan Tätte -minu viimase aja tihe külaline unedes.

AnnaNuustik

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #297 : jaanuar 03, 2011, 09:40:20 »
 Täna nägin, miks Maailmal on rasked ajad, nagu nad on.
Mulle jutustati, et ühel haldjal, inglil, Loojal, kes oli üks mitmetest, ei lastud oma tööd korralikult lõpule viia ning tulenevalt sellest on maailmas nii palju õnnetusi ja kaost.

 Samuti palun targematelt nippe, kuidas unesid paremini meelde jätta.
Afirmeerimine paistab oma edu minetanud olevat...

Meister

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #298 : jaanuar 03, 2011, 10:01:18 »
"Päikesed lendavad kildudeks.”

Jälle paras pähkel…no “päikesed” on minu jaoks teatavale vaimsele tasemele jõudnud inimesed, neis on aktiveerunud nn. kundalini ja kesk-kohas on päike(tegelt pidavat isegi kolm päikest olema). Ilmselt annab see, lisaks kõigele muule, teatava nn. psühhoosi ja vb. on siis sellega raske toime tulla…oleks ju vaja tugigruppe!?

Meister

  • Külaline
Vastus: Räägime oma unedest
« Vastus #299 : jaanuar 03, 2011, 10:09:00 »
Täna nägin, miks Maailmal on rasked ajad, nagu nad on.
Mulle jutustati, et ühel haldjal, inglil, Loojal, kes oli üks mitmetest, ei lastud oma tööd korralikult lõpule viia ning tulenevalt sellest on maailmas nii palju õnnetusi ja kaost.

 Samuti palun targematelt nippe, kuidas unesid paremini meelde jätta.
Afirmeerimine paistab oma edu minetanud olevat...
Olen näinud, et maailma-võrgu-muster või midagi sarnast arvutiprogrammile oli läinud üks aas teist pidi, nagu S-ist oli saanud Z, või oli see teist pidi, see on ammune uni, enam pole täpselt meeles...
no mina meenutan ärgates unesi, nagu vajuks tagasi unne, kui on midagi väga olulist, olen krapsti kohe poole öö pealt üleval...olen pannud tähele, et ega kõike ei lastagi meenutada nt. hiljuti oli üks uni kus seletati lahti, et kannatuste lõpetamine on tegelikult väga lihtne, vat seda teadmist ei lastud tavateadvusse, ilmselt veel vara...