Elamine > Suhted

perevägivald

<< < (2/5) > >>

Leontine:
Tundub, et siin on koht, kus olen Kaledoniga nõus, kui ta ütles umbes nii, et kuulama peab nii südame- kui mõistusehäält ja siis oma valiku tegema.
Ahistatud naisel on kõik tunded peale hirmu ära nullitud. Ta kardab kõike ja kõiki, sealhulgas ka seda, et mees ilma temata hakkama ei saaks.  (A)

mardikas38:
mõni jälle talub aastaid mõnitusi ja negatiivsust mitte füüsilist aga sõnadega see on ka kurb et see nii on

Leontine:
Praegusel ajal on vist see majanduslik külg kõige määravam. Naine on sõltuv mehe rahast, elab mehe korteris - kuhu lastega minna? Ei, tegelikult ei oska kaasa rääkida. Minu mehel kerisid küll rusikad kergesti rulli, kuid ma oskasin kakskümmend aastat nii ära elada, et peksa ei saanud. Nägin ju alati, millal ta riiakas meeleolus oli, siis kas vaikisin (ka siis, kui ta mind OMA korterist välja ajas)või ütlesin midagi head. Järgmisel päeval algas nädalane "hääleta pilt" tema poolt, kuni maha jahtus.  No ja joodik ta ka polnud. :)

mardikas38:
eks see majanduse tagajärg ole tahetakse teise inimese üle mõjuvõimu ja ei osata teist enda partnerina võtta

Leontine:
Haa! Kivi minu kapsaaeda.  :D Kannatasin vaikides kaua ja palju: lubas, keelas, käskis jne. Aga kui mõõt täis sai, siis puresin. Et tundsin teda väga hästi, siis võtsin ikka kõige valusamast kohast. Ei tõstnud häält. Ainult ütlesin. Mees ütles kord, et parem kakle, löö harjavars vastu selga pooleks, nagu ta sõbra naine tegi aga ära hammusta. Jah. Sinikad paranevad ära, hingehaavad jäävad.

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

[*] Eelmine lehekülg

Mine täisversiooni