Elamine > Suhted
perevägivald
Ingeri:
Vaatasin ETV-st saadet "Meie inimesed", kus oli juttu perevägivallast. Naine oli ohver ja ta suutnud sellisest elust välja rabeleda, rääkis, et saab mõistusega aru, et teeb valesti, kuid ometi.. See jutt viis mu mõtted sellele soovitusele, et tuleb kuulata südame häält. Ilmselt ka see vaene naine kuulas südame häält, ehk siis ta ilmselt ikkagi armastab meest, ometigi oli see otsus sellises situatsioonis vale. Järeldan siit, et siiski ei tohiks alati südame häält kuulata? Lihtsalt arutlen :)
muusa:
Elasin aastaid suures füüsilises perevägivallas. Võin enda kogemusest vaid lisada, et reeglina on ise sellisest olukorrast välja tulla väga raske, kuna hing hoiab ka sellist peremustrit koos, mis on kõike muud, kui normaalne. Mingi aeg pole enam adekvaatsust sellest välja rabeleda. Kahjuks paljud, kes pole sellises olukorras olnud, ei saa sellest ka aru.
Leontine:
"Naine, kes armastab liiga palju" on raamat just säärastest alkohoolikute ja vägivallatsejate kaassõltlastest. Üksi on raske sellest välja rabeleda. Niisugused naised (miks mitte ka mehed - on ka vägivaldsed naised olemas)vajavad tuge oma elu muutmisel.
Ingeri:
Aga kuidas siis ikkagi on lood selle südame häälega? Ma ei ole seda enda jaoks päris selgeks saanud, kuidas eristada seda, kuna südame hääl on õige ja kuna mitte (R).
camilla:
Ma ei saa ka sellest vist päris hästi aru, kui suur see armastus peab ikka olema, et füüsilist vägivalda taluda...? Ise küll ei armastaks meest, kes mind lööks, kohe kuidagi ei ole see minu jaoks siis südame hääl...aga jah, eks inimesed ole erinevad.
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni