Soovitatakse usaldada oma sisetunnet. Hakkasin mõtisklema, et kas ma üldse oskan ära tunda oma sisetunnet. Teinekord on raske aru saada, mis on sisetunne ja mis on mõistuse hääl. No näiteks kui kohtud uue inimesega ja käib mõte läbi, et ei ole mõistlik teatud põhjustel temaga suhelda, et kas see on siis mõistuse hääl või hoopis sisetunne? Kui mõistuse hääl, siis tuleks justkui seda eirata, kui aga sisetunne, siis tuleks järgida. Kas teil ei ole selliseid kahtlusi vahel? Või ma mõtlen totaalselt üle. 

Minu arust võiks sisetunne ja mõistusehääl tasakaalus olla. On nad ju mõlemad meie tähtsad osad. Sisetunne tunnetab asju energeetiliselt, hingeliselt ja abstraktselt, mõistus aga loogiliselt ja maiselt. Adekvaatse otsuse tegemiseks läheb vaja mõlemat Meie otsused mõjutavad ju nii hingelist kui ka materiaalset.

Näiteks, tuleb ette situatsioon kus mõistusehääl ütleb üht ja sisetunne teist. Mõistus ütleb, et nii on parem, sisetunne aga vastupidi. Sellisel juhul on ees mitu erinevat teed. Valides mõistusehääle valid parema materiaalse tee, valides sisetunde, parema hingelise tee.
Otsustad kuulata mõistusehäält.
Sündmused liiguvad edasi ja sinu materiaalne maailm on muutunud paremuse poole aga sisetunne nagu ikka vaevab. Mõtled, miks ma ikka tunnen ennast halvasti, asjad on ju paremuse poole läinud. Jah, on, aga ainult materiaalsed asjad, see mida sisetunne soovis jäi saamata, tulemata.

See on iga valiku tulemus, ühtpidi on miski hea ja teistpidi jällegi halb. Ideaalseid variante leida pole kerge Kui võtad vastu tähtsa ja kõrgpalgalise töö, jääb aega vähem kodule. Kui otsustad minna ärijuhi asemel maalikooli siis võib olla, et materiaalne küllus on väiksem kui hingeline. See on iga valiku tulemus ja tegija vastutus.

Mida siis saa teha Eks midagi muud ei jäägi üle kui teha valikud selle järgi, nagu õigeks peate, koostöös hinge ja mõistusega, valida see, mis on tähtis just teile või antud situatsioonis. Keskteed ei kutsuta ilmaasjata kuldseks, siis on rahul teie elu mõlemad pooled, materiaalne ja hingeline. Elame ja õpime Keegi ei sünni ainult õigeid valikuid tegema...

Ma toon ka näite.
Tutvusin paar kuud tagasi ühe mehega ning pea ees hüppasime mõlemad suhtesse. Kolisime vist teisel nädalal juba kokku (minu juurde). Kolmandal nädalal oli esimene tüli, mis sai iganädalaseks traditsiooniks  Aga näite juurde nüüd. Tal on lemmikloomaks jänes, mille plaanisime ka minu korterisse tuua. Aga mingi hääleke mu sees ütles, et ära selle asjaga kiirusta. Siis juhtus selline asi, et ta kaotas võtmed ära ning jällegi hääleke mu sees ütles, et ära kiirusta talle uute võtmete tegemisega.
Umbes 2,5 kuud peale tormilist romantilist algust olin tülide ja vaimse terroriga (ta osutus alkohoolikuks ja väga tugevate psüühhiliste häiretega) nii kaugele viidud, et viskasin ta päevapealt välja. Tal on oma korter tegelt olemas nii et tänavale ei jäänud 
Nüüd on ta mind 2 nädalat meili teel vaheldumisi sõimanud ja taga igatsenud (kui on kaine, siis igatseb, kui joob, siis sõimab) aga mina jäin endale kindlaks. Kuulasin sisehäält ja olen õnnelik, et nii lühikese ajaga sain teada, et kutt, kellest algul arvasin oma elu armastuse olevat, on kaaaaaaaaaaauuuuuuugel sellest  Ja Jumal tänatud tal pole mu korterivõtmeid!

Mulle ka tundub, et sisehääl on nagu mingi ettekuulutus sügvalt minu seest. Ja igakord, kui ma pole oma sisehäält kuulanud, kui ta on mind hoiatanud või öelnud, andnud tunde kuidas asi läheb, olen pidanud kahetsema. Kuulates oma sisehäält oleksin pääsenud hulgast sekeldustest.

Mõistusehääl oma loogikaga annab palju raskemaid lahendusi kui kuulata nt ingleid ja teha asju nende imelist teed pidi. Mulle tundub, et mõistusehääl on tihedalt seotud ka meid ümbritseva ühiskonna ja selle loodud tõenäosuste ja ideega elust. Seega võiks arvata väga illusoorne hääl.

Avastasin hiljuti, et isegi koduseid toimetusi tehes on hea oma mõistusehääl välja lülitada ja juhinduda tundest ja õpetustest, mis tulevad sisehääle vahendusel. Tulemus saab imelisem samuti olen seda tehes õnnelik.

 
Kahjuks kipume seda materiaalsust rohkem taga ajama. Ise püüdlen nüüd selle poole, et kuulata südant ja lugeda välja, mida tema tahab või soovib

Väga huvitav teema  Olen juba pikemat aega tundnud nagu mingit kõhutunnet- omasisemist häält. On hetki või olukordi , kui ta endsat märku annab, ja nüüdseks olen nii palju aru saanud, et TEDA tasub usaldada 
Aga, mis puutub teemasse, kus tuleb mängu teine inimene, kes mulle väga meeldib siis.... Ma tean seda inimest umb 1,5 kuud. Me oleme kohtunud umb 4x, ta saadab sms, vahel ka helistab. Aga on juhtunud, et kui lubab minu juurde tulla, siis ta ei jõua kohale. Kord kirjutasin ja küsisin nagu nalja viluks, et kas kardad mind Ja vastuseks sain, et  - kuna ta pole ammu suhtes olnud siis natuke jah?...Ning samas palub mõistmist ja kaasaaitamist,...minu sisetunne ütleb nagu, et jah ma meeldin talle ka ja et asi pole sugugi lõppenud...Kuid ma ei mõista sellist käitumist...et inimne lubab helistada või tulla ja ...ei tee seda. Jah, peaksin mõtlema, et see pole mees , kellele loota, keda olen väärt aga miks ma nii mõelda ei saa, miks ei saa ma teda enda mõtetest välja....

Kui jõuda teatud etappi, siis materiaalne ei too enam absoluutselt õnnetunnet ja kergust, kui sellega ei kaasne ka Taevalikkust.

Jah, mina ka nõus. Kes sada aastat tagasi rääkis midagi katkisest hingest. Tähtis oli leib lauale saada ja muu olmeline.