Inglipesa (Valguse Foorum)
Uue ajastu teadused => Inimene => Postitus alustatud kasutaja: Ingeri järgi august 17, 2011, 22:49:48
-
Soovitatakse usaldada oma sisetunnet. Hakkasin mõtisklema, et kas ma üldse oskan ära tunda oma sisetunnet. Teinekord on raske aru saada, mis on sisetunne ja mis on mõistuse hääl. No näiteks kui kohtud uue inimesega ja käib mõte läbi, et ei ole mõistlik teatud põhjustel temaga suhelda, et kas see on siis mõistuse hääl või hoopis sisetunne? Kui mõistuse hääl, siis tuleks justkui seda eirata, kui aga sisetunne, siis tuleks järgida. Kas teil ei ole selliseid kahtlusi vahel? Või ma mõtlen totaalselt üle. :)
-
Esimene mõte, mis kasvõi viivuks peast läbi käib, on õige - sisetunne või nagu nüüd tean - kaitseingel. Olen palju aastaid harjutanud oma sisetunnet kuulama. Paraku olen ikkagi vahel mõistuse või tunnete ajel toiminud ja muidugi eksinud. Üks lugu: kohtusin toreda mehega ja hoobilt käis peast läbi mõte, et tahaksin teda enesele sõbraks. Sellise pakkumise talle tegingi. Oligi mõnus sõber, kuid mingist hetkest sai sellest ikkagi suhe, mis tõi küll palju imelist, kuigi tunnetasin kogu aeg, et see pole õige. Tänaseks on suhe otsas ja hinges palju kurbust. Ikkagi oleksime pidanud semudeks jääma.
Nii et, oska usaldada oma sisetunnet, isegi, kui see sulle meeldida ei pruugi. :( ({) ({) ({)
-
Minu arust võiks sisetunne ja mõistusehääl tasakaalus olla. On nad ju mõlemad meie tähtsad osad. Sisetunne tunnetab asju energeetiliselt, hingeliselt ja abstraktselt, mõistus aga loogiliselt ja maiselt. Adekvaatse otsuse tegemiseks läheb vaja mõlemat :) Meie otsused mõjutavad ju nii hingelist kui ka materiaalset.
Näiteks, tuleb ette situatsioon kus mõistusehääl ütleb üht ja sisetunne teist. Mõistus ütleb, et nii on parem, sisetunne aga vastupidi. Sellisel juhul on ees mitu erinevat teed. Valides mõistusehääle valid parema materiaalse tee, valides sisetunde, parema hingelise tee.
Otsustad kuulata mõistusehäält.
Sündmused liiguvad edasi ja sinu materiaalne maailm on muutunud paremuse poole aga sisetunne nagu ikka vaevab. Mõtled, miks ma ikka tunnen ennast halvasti, asjad on ju paremuse poole läinud. Jah, on, aga ainult materiaalsed asjad, see mida sisetunne soovis jäi saamata, tulemata.
See on iga valiku tulemus, ühtpidi on miski hea ja teistpidi jällegi halb. Ideaalseid variante leida pole kerge :) Kui võtad vastu tähtsa ja kõrgpalgalise töö, jääb aega vähem kodule. Kui otsustad minna ärijuhi asemel maalikooli siis võib olla, et materiaalne küllus on väiksem kui hingeline. See on iga valiku tulemus ja tegija vastutus.
Mida siis saa teha :) Eks midagi muud ei jäägi üle kui teha valikud selle järgi, nagu õigeks peate, koostöös hinge ja mõistusega, valida see, mis on tähtis just teile või antud situatsioonis. Keskteed ei kutsuta ilmaasjata kuldseks, siis on rahul teie elu mõlemad pooled, materiaalne ja hingeline. Elame ja õpime :) Keegi ei sünni ainult õigeid valikuid tegema...
-
Hea teema, räägin teile oma viimasest kogemusest. Kui läksin kevadel uude kohta tööle, siis kohale jõudes ja kohaga tutvuses, käis mul peast läbi nagu välgusähvatusena mõte, et siit küll nii palju raha ei saa nagu mulle palgaks lubati. Ja see mis seda ütles oli minu sisetunne!! Aga loomulikult ma jäin sinna tööle ja järk järgult hakkasid ilmnema asjaolud, mis kinnitasid minu esimest mõtet. Mul oli väga suuri raskusi oma teenitud palga kätte saamisega. Nüüdseks olen aru saanud, et kõik on õige, mida mulle mu sisetunne on öelnud, ükskõik mille või kelle kohta. See lihtsalt on õige. Aga ikka ja jälle ma teen kõike vastupidiselt. Aga sellele on ka lihtne seletus - nimelt välised mõjutajad on nii tugevad ja lükkavad nö. meie sisetunde pikali ja me hakkamegi mõistusega seda arvama, et nii on õige ja võimalik. Kuigi ainus õige asi on ikkagi vaid see, mida sa just selle välgusähvatusena tunned. Ma püüan nüüd edaspidi KUULATA oma sisemist häält, sest see räägib tõtt. Tehke ka kõik teie seda, isegi kui see alguses ei tundu reaalne. Elus jääb palju jamasid ära kui me kuulame mida meie sisehääl räägib.
-
Ma toon ka näite.
Tutvusin paar kuud tagasi ühe mehega ning pea ees hüppasime mõlemad suhtesse. Kolisime vist teisel nädalal juba kokku (minu juurde). Kolmandal nädalal oli esimene tüli, mis sai iganädalaseks traditsiooniks ;D Aga näite juurde nüüd. Tal on lemmikloomaks jänes, mille plaanisime ka minu korterisse tuua. Aga mingi hääleke mu sees ütles, et ära selle asjaga kiirusta. Siis juhtus selline asi, et ta kaotas võtmed ära ning jällegi hääleke mu sees ütles, et ära kiirusta talle uute võtmete tegemisega.
Umbes 2,5 kuud peale tormilist romantilist algust olin tülide ja vaimse terroriga (ta osutus alkohoolikuks ja väga tugevate psüühhiliste häiretega) nii kaugele viidud, et viskasin ta päevapealt välja. Tal on oma korter tegelt olemas nii et tänavale ei jäänud ;D
Nüüd on ta mind 2 nädalat meili teel vaheldumisi sõimanud ja taga igatsenud (kui on kaine, siis igatseb, kui joob, siis sõimab) aga mina jäin endale kindlaks. Kuulasin sisehäält ja olen õnnelik, et nii lühikese ajaga sain teada, et kutt, kellest algul arvasin oma elu armastuse olevat, on kaaaaaaaaaaauuuuuuugel sellest :) Ja Jumal tänatud tal pole mu korterivõtmeid!
-
Tryntsuke - (tubli) see on hea näide, kuidas võiksin ka mina edaspidi teha :) ikka kuulata kui sisemusest hääl ütleb midagi tarka.
-
Mulle ka tundub, et sisehääl on nagu mingi ettekuulutus sügvalt minu seest. Ja igakord, kui ma pole oma sisehäält kuulanud, kui ta on mind hoiatanud või öelnud, andnud tunde kuidas asi läheb, olen pidanud kahetsema. Kuulates oma sisehäält oleksin pääsenud hulgast sekeldustest.
Mõistusehääl oma loogikaga annab palju raskemaid lahendusi kui kuulata nt ingleid ja teha asju nende imelist teed pidi. Mulle tundub, et mõistusehääl on tihedalt seotud ka meid ümbritseva ühiskonna ja selle loodud tõenäosuste ja ideega elust. Seega võiks arvata väga illusoorne hääl.
Avastasin hiljuti, et isegi koduseid toimetusi tehes on hea oma mõistusehääl välja lülitada ja juhinduda tundest ja õpetustest, mis tulevad sisehääle vahendusel. Tulemus saab imelisem samuti olen seda tehes õnnelik.
-
See osa lihtsalt meeldib nii väga ... (A)
Sündmused liiguvad edasi ja sinu materiaalne maailm on muutunud paremuse poole aga sisetunne nagu ikka vaevab. Mõtled, miks ma ikka tunnen ennast halvasti, asjad on ju paremuse poole läinud. Jah, on, aga ainult materiaalsed asjad, see mida sisetunne soovis jäi saamata, tulemata.
-
({)
Kahjuks kipume seda materiaalsust rohkem taga ajama. Ise püüdlen nüüd selle poole, et kuulata südant ja lugeda välja, mida tema tahab või soovib :)
-
Mul on vahel nii, et süda valutab, aga ma ei tea miks, lihtsalt on raske tunne, nagu oleks midagi juhtunud. Ja ma ei oskagi tavaliselt seda põhjust välja mõelda, miks süda valutab. :( Ei oska oma sisetundega veel väga hästi läbi saada.
-
Väga huvitav teema (tubli) Olen juba pikemat aega tundnud nagu mingit kõhutunnet- omasisemist häält. On hetki või olukordi , kui ta endsat märku annab, ja nüüdseks olen nii palju aru saanud, et TEDA tasub usaldada (A)
Aga, mis puutub teemasse, kus tuleb mängu teine inimene, kes mulle väga meeldib siis.... Ma tean seda inimest umb 1,5 kuud. Me oleme kohtunud umb 4x, ta saadab sms, vahel ka helistab. Aga on juhtunud, et kui lubab minu juurde tulla, siis ta ei jõua kohale. Kord kirjutasin ja küsisin nagu nalja viluks, et kas kardad mind :) Ja vastuseks sain, et - kuna ta pole ammu suhtes olnud siis natuke jah?...Ning samas palub mõistmist ja kaasaaitamist,...minu sisetunne ütleb nagu, et jah ma meeldin talle ka ja et asi pole sugugi lõppenud...Kuid ma ei mõista sellist käitumist...et inimne lubab helistada või tulla ja ...ei tee seda. Jah, peaksin mõtlema, et see pole mees , kellele loota, keda olen väärt aga miks ma nii mõelda ei saa, miks ei saa ma teda enda mõtetest välja.... (A) (A)
-
Kaledon, väga hästi kirjeldad südame ja mõistuse lõhestatusest! Minu elus ongi hetkel nii, kui valin mõistuse hääle, s.t. materiaalse tee, laabuks elu sujuvalt ilma probleemideta edasi, ent hing karjuks rahulolematusest siiski edasi. Kui valin südame tee, kaotaksin kõik mugavused, mis elus on. Aga tundub, et olengi liikumas sinu poolt kirjeldatud 26. õppetundi, raskesse ja vaevarikkasse, ent autasud selle selgeks õppimisel võivad küll vist vägevad olla :D
-
Kui jõuda teatud etappi, siis materiaalne ei too enam absoluutselt õnnetunnet ja kergust, kui sellega ei kaasne ka Taevalikkust.
-
Kui jõuda teatud etappi, siis materiaalne ei too enam absoluutselt õnnetunnet ja kergust, kui sellega ei kaasne ka Taevalikkust.
Väga imeliselt öeldud! :L
-
Jah, mina ka nõus. Kes sada aastat tagasi rääkis midagi katkisest hingest. Tähtis oli leib lauale saada ja muu olmeline.
-
Ma toon ka näite: peaaegu 2 aastat tagasi kohtasin lapsepõlve sõpra. Ja polnud teda 10 aastat näinud ja suhelnud ka pole aga vahel tuleb nüüd ette, et peab suhtlema. Ja alates hetkest, kui teda uuesti kohtasin, mõtlen pidevalt talle, kui teda näen, muutub meel rõõmsaks ja tläheb nägu naerule ning meel on väga rõõmus ja näen ikka väga tihti teda unes :) Mulle lausa meeldib :D Üldiselt lõpetasin oma praeguse suhte ka just tema pärast, ehk tekib ka meil võimalus. Ma tean, et reaalselt ei julge kohe seda talle öelda, kuid samas see on minu suurim soov, sest olen vist temasse kiindunud ja armunud :D
-
Mina kuulen neid mõlemaid harva viimasel ajal, liigun samm-sammult edasi lasen tuulel puhuda sinna kuhu tuulekese suund parasjagu on, hetkel puhub kerge tuuleke :D Kuigi meenus üks hetk, ma siiski usaldasin mõistust, mäletan, ma pidin kellelegi midagi rääkima, väga tähtsat, aga tulid teatud asjaolud mis segasid seda hullumoodi ja nii ma loobusingi, sest oma vanadest kogemustest ma mäletan, kui isegi kui miski oli mis vahele sekkus, mingi olukord ma siiski tegin risti vastu pidist ja hiljem olid kahjud suured :( Aga hetkel, olen lihtsalt nii nagu olen, kaagutan seal kus miski on valesti ja eluke läheb edasi omasoodu. Paljud on ütelnud mulle, et olen selgrootu olnud, võibolla tõesti, aga kui nad peaksid mind nüüd nägema, siis oleks wow efekt neil. :D On midagi mis minus muutus ja on midagi mis minus purunes. :( Tavaliselt usaldasin ma südamehäält rohkem kui mõistuse. Ja võibolla selletõttu, et need ei olnud omavahel tasakaalus, ma nii palju olengi kaotanud, eriti just mis puudutab väärtuslikku aega ja kallite inimestega koos veetmine ja neile oma rohkema aja pühendamine.
:L (grupikalli) :L
-
Mina ka antud ajahetkel olen sellises seisus, et mitte kunagi mu 40 aastase elu jooksul ei ole olnud süda ja mõistus niimoodi konfliktis...Ja siis kõik need soovitused, sõbrannadelt, tuttavatelt, ja sugulastelt...ei jõua enam kuulata. Paar päeva olen teinud suhtlemises kõigiga pausi. Et kuulata, mida mu süda räägib... Ja kui tegin otsuse südame, mitte mõistuse järgi, leidsin rahu. nii kerge hakkas. Tean, et kõik, kaasaarvatud mu mõistus on selle otsuse vastu. Aga süda jäi seekord peale, sest tunded on nii tugevad. Ja öelgu kõik mis taavad, ma armastan teda...ja see on hetkel minu jaoks kõige tähtsam. Päikset ja südant kõigile! ({)
-
Poolteist aastat tagasi tutvusin interneti teel meesterahvaga, kellest sai mulle hea nn. vaimne õpetaja ja hingekaaslane.... esimene sisetunne, mis mind tookord tabas, oli hoiatus! stopp! see ei ole õige, see on täiesti väär! Mina kui abielus inimene ja pereema, kes alati on pidanud tähtsaks pereväärtusi, seadsin justkui iseenese tahtmata esikohale teised väärtused:hingesuhe, mõttekaaslus, vaimsus.. paraku kaasnes sellega ka minupoolne armumine.. (ilmselt jäi midagi oma isiklikust pereelust ja olemasolevast suhtest siis puudu, sest ükski asi ei teki sinna, kus tühja kohta ei ole...)
Õnneks - pere, laste suhtes - jäi kõik vaid virtuaal - ja nn. õhutasandile.
Ja ometi, ehkki oli nii rõõmu - hingevalgust kui ka pisaraid - hingevalu, siis tagantjärgi mõeldes, ma seda aega siiski olematuks ei teeks, sest oli ka palju ilusat, ilusaid tundeid eneses ja väga palju õppida sellest, nii üht-kui teistpidi.
-
Mina ütleksin selle peale, et eks igal inimesel ole oma õppetükid. Osadel on seotud palju õppetükke seoses partneriga, teistel millegi muuga. See, et ollakse leidnud nö. õige ja sobiva partneri, ei tähenda, et elu ongi üks paradiislik sametpehmel lillerajal mängleva kergusega sammumine, ehk lendaminegi. Me kõik areneme ja õpime, kõik oleneb sellest, millel põhirõhk on.
Teresa, kullake, mul on hea meel, et oled õppinud ja saad vaadata tagasi helge pilguga. Ja see on ju suur asi, et tunned, et ei tahaks midagi muuta, et see, mis oli, las see oli. Kõik on millekski hea. Kallid!
Valgust ja armastust!