Tere! Mulle tekkis tunne, et Sa (Sinu Hing) oma Valgusega saadad surnuaeda kinni jäänud Hingi tagasi Koju. Ja pärast seda saab Sulle osaks Õnnistus. Väga hea tunne tekkis Sinu postitust lugedes

Valgust ja armastust!

Jaa mulle meeldib väga aidata ja see tekitab hea tunde, kui see nii on nagu sa kirjutasid, siis käin hea meelega edaspidigi surnuaialt läbi 

Selline energia mis on sul, siis kindlasti 
Mulle meenus jällegi üks lugu, mille poolest mina hakkasin mõnda aega surnuaedasid vältima. Mu isa rääkis kunagi, et surnutel vahest kui suveöödel eriti tähele panna pimedas, mõnede hauapealsed on sellise roheka valgusega. Alguses ma ei uskunud seda, aga siis ühel hetkel, ma ei mäleta kelle haual me käisime aga kuna olin nii uudishimulik, siis käisin uurimas inimeste nimesid ja uurisin ka sajandeid vanu haudasid. Ja aeg aina lippas ja lippas edasi. Siis ma nägin esimest korda sellist asja millest mu isa kirjeldas, aga teatud surnutel on siiski erinevad auravärvid ja mina nägin mõne haua peal päikese aupaistelises värvis auravärvi. Jäin seisma nagu soolasammas. Ei teadnud siis mis see oli, aga ehmatas ära ja tekitas ka kohati tunde nagu mõnes õudusfilmis. Esmasel hetkel ma kutsusin ka haua juurde oma tuttava, aga tema ei näinud midagi ja arvas, et ma vaid raiskan aega. Aga jäin endale kindlaks, kuigi mind naerdi siis natukene välja. Ja see kes uskus, see ei kommenteerinud eriti kaasa. Mulle on alati kuulunud tiitel, oled liiga elava fantaasiaga, et sobiksid isegi kirjanikuks. Kurb, tõesti kurb. Siis ma hakkasin peale seda avastust surnuaedasid vältima, ma unustasin miks ja mida näinud olin aga seesmiselt ma teadsin seda tõde alati, olen näinud ka surnute aurasid haudadel, ei tea mis see tähendab.

Minule surnuaiad väga meeldivad. Rahu, vaikus, inimesed puhkavad seal. Seal tunned, et oled füüsilisest maailmast eraldatud ja see omakorda tekitab lõõgastust. Surm ei ole halb ja surnuid ei pea kartma: