Elamine > Suhted

Kuidas minna edasi.

<< < (2/14) > >>

Leontine:
Maikelluke-kullake! Kindlasti leidub nüüd halvustajaid, et mehe-õnnetu-haige maha jätsid. Aga arvan, et tegid õigesti. Muidugi on ta haige inimene, kuid väga-väga soovides saaks ta terveks. Kui soovib ja saab, siis saab ta ka oma elu joonele tagasi. Kas oled lugenud raamatut: Naine, kes armastab liiga palju. Naine muutub alkohooliku kaassõltlaseks. Mul oma sõbranna heaks kaassõltlase näiteks. 17 aastat talus mehe joomisi, kaklemisi, peksu, petmisi, sest tundis end tema eest vastutavana.  Lõpuks ei pidanud enam vastu, ajas mehe majast välja. Jäi nelja lapsega (ja emaga). Mees käib periooditi nutmas, et ei saa ilma naiseta hakkama, et tahab tagasi. Ja naisel alati peale neid kõnelusi süümekad: tema pärast on mehel nüüd raske.  :(

delfiin:
Lihtsamalt saab võib-olla lõpetada suhet, mis kestnud mõned aastad...kuid kui elatud 20,30 või enamgi aastat, nii lihtne lõpetada ei ole, olgu põhjused millised tahes.Enda vanemad läksid lahku, kui ema oli 75 ja isa 80. Isa suri pool aastat hiljem, kuigi enne ei olnud tervisel suurt häda midagi. Kas haigus just lahkuminekust tingitud oli, kes teab...Lahku minna on kõige lihtsam, kuid kooselu on kunst, elamisekunst... ({)

camilla:

--- Tsiteerin: delfiin järgi detsember 22, 2011, 20:21:58 --- kuid kooselu on kunst, elamisekunst... ({)

--- Lõpeta tstitaat ---

Kuldsed sõnad Delfiinike ({) (aitahhkalli)

maikelluke:
Kallis Leontine.  Jah ma tundsin et matan end sellesse suhtesse ,tähtsad olid ainult tema jamad,mind pold olemaski. Probleemid olid tingitud vaid alkoholist mis ta kokku keeras iseendale,ei ta ei taha terveneda ja ma enam ei suutnud, nüüd püüan sellest saastast vabaneda mis ta mu hinge tõi. Loomulikult olin ma kõiges süüdi ,ka selles et tema joob.  Olen lugenud küll raamatut,, Naised kes armastavad liiga palju,, hea raamat on aga enam ma teda ei leia raamatukogust. Annaksin teistele omasugustele ka.    Päikest teie tänasesse päeva,vaadake lumi on maas ja ilu kui palju. (A) (A) (A) (aitahhkalli)

muusa:
Mul läks 2 aastat, enne kui sain kaotusvalust üle, et mul kooselu, mis kestis 8aastat läks nurja. Mis siis, et mees oli väga vägivaldne, alandas mind, jõi, pidas armukesi jne. Meie kooselu oli kõike muud, kui ilus. Kummaline, et ka sellisest mehest lahkuminek võib valu teha. Alles kaua aega hiljem saab aru, et palju õnnelikum ja rahulikum on elada ilma sellise suhteta. Minu soovitus on, et mõttetu on elada koos kellegiga, kellega pole enam õnnelikke hetki, ega õnnelikku tulevikku. Isegi suurte pingutustega ei suuda me kedagi muuta ja kui suhe on juba nii metsas, siis pingutused ei too vilju. Ja miks peakski elama koos  kellegiga, kes enam õnnelikuks ei tee? Mis siis et koos on elatud juba aastaid. Kui inimesed on lahku kasvanud juba, siis pole mõtet ka koos elada enam.

Navigatsioon

[0] Sõnum

[#] Järgmine lehekülg

[*] Eelmine lehekülg

Mine täisversiooni