Mida teha mehega kes ei huvitu peale arvuti ja televiisori mitte millestki.Istub seal taga 24H. Kuust 2 nädalat ta on küll kodunt ära tööl,aga see aeg mis kodus istub on arvuti taga. Temaga rääkida kodustest probleemidest ei saa,sest siis on kohe riid ja me ei suhtlegi rohkem. Kuidas elada edasi mehega ,kes sinuga üldse ei suhtle,isegi siis kui ta on kodus.Talle endale paistab see olukord väga meeldivat,sest siis ma ei sega teda  ja ei palu tal midagi teha.(ta nagunii ei tee,selle peale on tal ütlus,et milleks sul lapsed on) Aga lapsed ei ela enam kodus.(lapsed pole  meil ühises)Tean et minema ta ei lähe,aga edasi elada nagu võõra inimesega ma ka ei suuda.

Kas sa seda sama oma mehele rääkinud oled? Ehk aitab, kui rääkida ära kõik, mida tunned. Meestele tihti vihjed ei ole arusaadavad, vahest peab otse välja ütlema

Suhtlus on suhtes ikka üks kõige tähtsamaid osasid. Ilmaasjata pole suhe ja suhtlemine sarnased sõnad

Oigus,kulla maikelluke

Lihtsamalt saab võib-olla lõpetada suhet, mis kestnud mõned aastad...kuid kui elatud 20,30 või enamgi aastat, nii lihtne lõpetada ei ole, olgu põhjused millised tahes.Enda vanemad läksid lahku, kui ema oli 75 ja isa 80. Isa suri pool aastat hiljem, kuigi enne ei olnud tervisel suurt häda midagi. Kas haigus just lahkuminekust tingitud oli, kes teab...Lahku minna on kõige lihtsam, kuid kooselu on kunst, elamisekunst...

Kallis Leontine.  Jah ma tundsin et matan end sellesse suhtesse ,tähtsad olid ainult tema jamad,mind pold olemaski. Probleemid olid tingitud vaid alkoholist mis ta kokku keeras iseendale,ei ta ei taha terveneda ja ma enam ei suutnud, nüüd püüan sellest saastast vabaneda mis ta mu hinge tõi. Loomulikult olin ma kõiges süüdi ,ka selles et tema joob.  Olen lugenud küll raamatut,, Naised kes armastavad liiga palju,, hea raamat on aga enam ma teda ei leia raamatukogust. Annaksin teistele omasugustele ka.    Päikest teie tänasesse päeva,vaadake lumi on maas ja ilu kui palju.

Andsin selle raamatu ära.
 Meie abielus küll selliseid probleeme polnud. Lihtsalt armastust polnud - minu poolt algusest peale, ja kohe alguses pugesin ise mehe tuhvli alla. Peaaegu 20 aastat kestis meie abielu. Riidusid peaaegu polnud, kuid elasime justkui kumbki omaette. Väliselt olime ilus pere, kuni ühel heal päeval vahetas ta minu palju noorema vastu välja. Ja mina vaenasin teda 15! aastat. Alles nüüd oskan meie abielule rahulikult tagasi mõelda. Viha pole. Mu mees tegi kolm eluliselt tähtsat viga: 1. Et abiellus minuga teades, et ma teda ei armasta (minu ema käskis mul sellele mehele minna). 2. Et ta palju varem meid maha ei jätnud. Siis, kui poja oli väiksem. 3. Et ta jättis meid maha väga jõhkral moel, s.t. jättis meid suurtesse raskustesse.
Tema uus elu uue naisega on talle parajaks katsumuseks kujunenud. Minu uhke ja autoritaarne mees on nüüd ise tuhvli alla surutud. Kahju vaesekesest. Ma tegelikult soovisin ju seda. Nimelt soovisin, et ta saaks oma uues elus kogeda samasuuri raskusi, kui ta meile põhjustas, et ta mõistaks, kui julm ta oli. Ei tea, kas mõistab. Küll aga lööb minus emme välja - tahaks võtta lollikese käekõrvale ja pehme padja pea alla panna. 

Leontine, natukene sarnane meie elukäik ja mõtted lahkumineku puhul. Mina küll olin kooselus kümmekond aastat kauem. Samas kui mind maha jäeti, siis soovisin ka mina, et teine tunneks, kas ikka elu läheb alati lilleradu mööda. Ja imede-ime, juba nüüd, aasta hiljem, tean, et mu eks ei ole oma uue elukaaslasega üldsegi mitte õnnelik. Aga mina ka ei oska õnnelik olla .  Pigem tunnen talle kaasa.
Elu on ikka imelik. Ja eriti annab see tunda jõulude ajal.

Olen ka pidevalt mõelnud selle üle, et kuidas me nii rahulikult ja sõbralikult eksiga edasi suhtleme, peaaegu iga päev helistame ja  tema minu juures kohvi käib joomas. Ise vaikselt muigan - kui vaid tema elukaaslane seda teaks
Ei tohi kahjurõõmus olla, aga samas meid ühendab endine elu, meid ühendavad lapsed ja kindlasti ühendab midagi veel. Järelikult midagi jääb uues elus puudu, kui vanas kinni ollakse.
Muigan ka nende üle, kes ootasid meie lahkuminekul kisa ja kaklust ja näitemängu vara jagamisel. Aga seda ei tulnud . Vahel mõtlen - miks ma küll valmistan inimestele pettumust?
Leontine, ka lapsed on meil sarnased   Minu noorim ka pidevalt arvutis ja aeg-ajalt pahur. Sõna ütlen, saan mitu vastu. Targem on tõesti oma toas püsida

Sel aastal ei tule kuidagi jõulutunnet. Aga teistele soovin ilusaid jõulupühi. Ma ise usun, et kunagi tulevad imelised jõulud ka mulle!