Õnnelik, , ja kindlasti ootab palju head Sind veel ees!

Kui minu elus midagi ilusat on olnud, siis kindlasti on see suhe oma emaga. Ka praegu saame veel hästi läbi. Muidugi, kõige paremini telefoni teel
See ei tähenda muidugi seda, et meil poleks lahkhelisid olnud. Oi ja kuidas veel. Mäletan aegu, kus tal oli depressioon (haigusest tingituna elutahe kadus) ja kuidas ma pidin teda elule (positiivsele mõtlemisele) tagasi tirima. Üksi ei saanudki hakkama, pidin kaasama tarku arste (psühhiaatrit). Aga võit jäi meile. Ema sai terveks ja sai elutahte tagasi.
Ema kasvatas mind või õigemini ta ei kasvatanud... ta hoolitses... me olime parimad sõbrannad mingi ajani. Nüüd me enam nii ei ole, sest mina olen muutunud kinnisemaks. Aga ma tean, et ema õlg on mul alati olemas, kui ma vajan nutukohta. Ma ei saa vaid tema õla najal nutta, sest siis hakkab ju tema jälle muretsema
Oma lapsi kasvatan ma samas vaimus nagu minu ema mind. Me oleme lastega eelkõige sõbrannad... Mõni kindlasti ütleb, et see on vale.
Seetõttu tunnen tõesti kaasa neile, kes pole oma emaga saanud hingelist sidet. Ma vähemalt loodan, et oma lastega ikka olete. Ema süda on ju maailma suurim süda! 

Minu suur emasüda lahistab hetkel nutta. Meil oli täna pojaga pikk ja südamlik vestlus tuleviku teemal. Sain teada, et ta läheb omaette elama ja mina jään üksi majja. Väike maja, kuid ühele inimesele ja ilma pojata liiga suur. Lubasin, et mõnda aega püüan hakkama saada, sest ta unistab võimalusest siia uue maja ehitamiseks. Siis juba niisuguse, kuhu mahuksime üksteist segamata kõik - tema pere ja mina. Poja tänas mind õnneliku lapsepõlve eest ja tunnustas minu, vahel kaelamurdvaid pingutusi rasketel aegadel selle nimel, et temal võimalikult hea oleks. Luksust polnud, kuid olid kodu, toit, riided ja Armastus. Nii armas.
Muidugi saan üksi hakkama seni, kuni käed-jalad liiguvad, muidugi pean ta lahti laskma, muidugi soovin talle parimat. Pealegi ütles ta nii armsasti, et oleme koos rasked ajad üle elanud ja et meil läheb tulevikus hästi, et ta ei jäta mind saatuse hooleks. Õigus. Tal on ammu aeg pesast välja lennata ja ma  toetan teda igati. Ikkagi pisarad suisa lendavad. Heldimusest, et mul on nii mõistev ja armastav poeg ja mõttest, et varsti pole mul enam võimalik tema eest hoolitseda ega teda koju oodata ega tema hommikust köhatust seina taga kuulda. 

Leontine,  , mõistan kui kurb Sul on, samas on see ka suur rõõm, oled kasvatanud üles nii tubli poja, kes saab ise oma eluga hästi hakkama.

Leontine, mõistan, mida tunned
Olen samamoodi üksi jäänud suurde majja, mida ühele inimesele on liialt palju.  Lapsed laias maailmas õnne otsimas. Õnneks on olemas tehnikasajand, saab pidevalt suhelda, aga see ei asenda elavat inimest suures majas.  Kõige kurvem on tuila õhtul koju, kui tuled ei sära
Maja müüa ei taha, sest selles on palju mälestusi. Sul on õigus - niikaua, kui käed-jalad terved, jõuame me ikka oma kodu hoida.
Kodu hoian juba ka selle nimel, et kõigil oleks vajadusel koht kuhu tagasi tulla. Ei me ju ette tea, mis elus juhtuda võib.
 

Aitäh, Kullakesed! See nutmine mul hetkel tõesti põhitegevus. Kõigest saan aru. Poeg toimib õigesti ja armastab mind ju ikka. Ka tean, et ta pole minu isiklik omand. Tema lahtilaskmisega olen kimpus. Mul on veel ema. Ja ongi kogu meie perekond. Emaga ei tunne ma end eriti hästi. Pojaga oleme tulest, veest, vasktorudest läbi käinud. See on meid veelgi rohkem liitnud.
Veelkord aitäh teile!

Leontineke,oled nii armsakene.Palju Paikest,Roomu ja Valgust sinu sydamesse ja sind sinu eluteel saatma.Kalli,kalli

Ohooo...vaata siis. Aitäh camilla  nüüd vaja nuputama hakata, kuidas enda kurja poole lapse alateadvusest kätte saaks