Üldine jutt > Soovin rääkida oma elust
Kui kõik variseb kokku - minu lugu
täheke:
Teresa:)
Vaata hoopis üle oma suhe oma isaga:) Otsi ülesse, mida sa pole suutnud oma isale andestada. Kõik see, mida sa pole suutnud oma isale andestada on su elus su mehe näol. Andesta oma isale ja saada talle valgust ja armastust:)
Võib ka olla, et su ema pole midagi suutnud su isale andestada ja sina kui laps kuulsid seda ja ehk nõustusid oma emaga:) Siis peaksid ka emale andestama, et ta nõnda ehk süüdistas ja tundis süüd...
Ingeri:
Väga keeruline ikkagi see kõik. (R) Tunnen siin ära ka oma elu. Olen küll see, kes vaba tahte järgi on lahku läinud, ja seda mitu korda. Samas tunnen nüüd süüd, et lapsed on kannatajad ja ise ka lõpuks ikkagi rahul ei ole oma olukorra ja hakkamasaamisega. Ja kuidas on lapse vaba tahtega? Lapse tahe oleks vanematega koos elada, oeh.
täheke:
Ingeri:)
Kui leiad ülesse endas põhjuse, miks sa lahku lähed. Vabastad selle andestamisega, siis leiad suhte ( mehe), kellest enam nii kergelt lahku ei lähe.
Suhe, kui selline on kahe inimese vaheline asi. Seega, kui on laps, siis ema ja isa vaheline asi. Ainult ema ja isa saavad lahendada probleemid. Lapsed on vaid õpetajad, peegeldajad. Laste haigused on ju vanemate probleemid. Lapsed tahavad, et ometi mõistke ja lahendage.
Süütunne anna vabaks. Täna teda, et ta tuli, aga lase tal minna. Las süütunne läheb oma teed. Sul pole vaja laste ees süüd tunda - nemad ise on omale sellised kogemused valinud. Ehk on su elu lastele palju õpetanud ja kohe kindlasti on ja neile oli seda vaja. Lapsed teavad enne sündi kuhu nad tulevad ja teavad, mida on vaja vanematele õpetada...
Teresa:
Täheke (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
Ingeri:
Aitäh, Täheke!
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni