Üldine jutt > Soovin rääkida oma elust
Kui kõik variseb kokku - minu lugu
Radharani:
Armsad Inglipesa liikmed...nüüd olen mina siis olukorras, kus kõik on justkui kokkuvarisemise äärel. Asi sai alguse 1,5 aastat tagasi kui mees tegi teatavaks, et läheb nüüd minema. Kuni selle hetkeni elasime normaaset pereelu ning kasvatasime oma väikest tütart. Kõik muutus päevapealt - jäin üksi oma väiese tütre ning kogu majapidamise ja laenudega. Isa, kes oli varem hea ja hooliv, on minu tütar näinud 1,5 aasta jooksul vaid paaril korral. Nii kahju on lapsest, kes pidevalt küsib, kus issi on ja miks ta koju ei tule. Saan aru, et see on lapse ja isa vaheline kokkulepe, et nad üksteisele selle kogemuse annavad. Laps siiski valib oma vanemaid, et teatud kogemusi, mis tal veel puudu on, saada. Aga kõrvalt on seda valus vaadata. Nüüd ähvardab meid kodust ilma jätta, et maja maha müüa.. Lihtsalt selline tunne, et enam ei jõua seda kogemust taluda :'(... :(
Delfiin:
Armas Radharani, valus on lugeda Su elu keerdkäikudest... kunagi, küll palju aastaid tagasi, elasin läbi sama. Jäin üksi 2.a.pojaga. Sellel ajal ei olnud küll pangalenu, kuid puudus oli suur, sest naiste palgad olid imeväikesed. Meile pojaga jäid ainult voodid, kus magada. Kõige valusam ongi näha lapse kannatusi...poeg seisis akna all, oma väikese pingi peal, vaatas pingsalt aknast välja ja ootas issit...sellest on möödunud üle 30 aasta, kuid see "pilt" pole mu mälust kustunud. Kuid nagu elus ikka, pole halba ilma heata. Veidi peale lahku minekut, tutvusin mehega, kellega oleme üles kasvatanud poja, kes varsti saab juba 35.a. Ja nüüd elule tagasi vaadates, ei oleks minuga midagi "paremat" saanud juhtudagi...kui esimesest mehest lahku minek. Me ei tea iialgi, kus ootab meid tegelik ÕNN :L
Armas Radharani, usu, ka Sind ootab ees imeline elu, sest pärast äikest on õhk puhas ja hakkab paistma päike :)
:L (A) (A) (A) :L
Teresa:
Sobiv teema mõneti praegusel hetkel minu jaoks... Aga mida teha, kui 23aastase abielu järel on viimastel aastatel korduvalt olnud soov mehe juurest ära minna - laste pärast ei lähe, lastele on vaja ema-isa mõlemat.
täheke:
Teresa:)
Mina ei tea, kuidas sa peaksid oma elu elama ja mida tegema. Seda tead sina. Aga ma räägin sulle elusedustest. Jumal ei karista mitte kedagi, ta annab meile elus olukorra, kus me mõistaks teist inimest ja läbi mõistmise ANDESTAKS:) Kehtib VABA TAHTE SEADUS:) See on raudkindel seadus. Vaba tahe peab olema igal inimesel - teistel ja iseendal:) See on väga üllas, et sa ohverdad end laste nimel. Suurepärane naine, aga seda ühiskonna arvates. Vaimsete seaduste järgi kerib see aga nõnda, et laps palub palun elage koos. Palun astu oma tahetele vastu ja ahista end. Loomulikult on tore, kui perekond on koos. Aga mis hinnaga. Kõigel siin elus on hind. Su laps kasvab kord suureks ja ta ellu tuleb just selline kaaslane kellest ta ühel hetkel soovib lahku minna, aga tal on samuti laps, kes palub - ära mine. Tekib NÕIARING, mille oleme endile ise loonud...
Teresa:
Aitäh Täheke! (aitahhkalli) (aitahhkalli)
Nagu ikka, on Sul alati väga head vastused :) Ja eks mul tuleb siis iseendale ka kõigepealt andestada ja heledaid päevi on siiski rohkem kui tumedaid, aga lihtsalt, kui koguda ja koguda, siis ühel hetkel kannatuste karikas katkeb ja mõttesse tulevad igasugused variandid, kuidas võiks olla teisiti...
Aga tegelikult ka, heleda ja rõõmsa tooniga päevi on ju kordades rohkem kui selliseid masendusepäevi....
Aitäh Täheke, just selliseid vastuseid on vaja lugeda, kui iseendasse vaatamine raskeks osutub... (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
Palun öelge, miks mehed, paljud mehed joovad? :(
Siis muutub muidu hea ja normaalne mees justkui äravahetatuks...
See ei saa ju päris õige olla, et mehe joomise põhjus on naises...? :(
Navigatsioon
[0] Sõnum
Mine täisversiooni