Ma arvan, et ma vist ei taha ka loobuda Milleks siin ilmas siis üldse elada, kui niiiiii heast asjast loobuma peab, ei-ei!!

Aga Inglitelt abi palumine toimib, kui uskuda jäägitult ja puhtalt, et midagi tahad või ei taha, ükskõik mis asja või millisest valdkonnast. Kui kõhkleme, siis kõhkelvad Inglidki...on vist nii?

Ma olen kah sõltlane. Vist emotsionaalselt. Kui mul on kehv tuju, siis tihti suudab Kamatahvel mu päeva päästa.

Lahti ma oma sõltuvusest saanud pole, pikim "paus" magusasöömises oli vist kuu aega. Kuid muutus siiski on. Kunagi söin kõike, mis kunstlike magusate asjade alla liigitus. Nüüdseks on aga välja kujunenud eelistused. Näiteks eespoolmainitud Kamatahvel. Võin pikka aega tarbida vaid seda ja muud ei taha.

Kindlasti aitavad Inglid magusast loobuda, kui selleks tõeline soov tekib. Mina olen endale eesmärgiks seadnud, et toitun järjest tervislikumalt ja puhtamalt, otseselt millestki loobunud veel ei ole. Iseenesest olen hakanud rohkem rohelisi asju sööma ja lihaisu on praktiliselt kadunud, mõnikord on tunne, et tahaks midagi lihast, sööma hakates aga ma ei naudi seda ja tunnen, et ma ei vaja seda. Magusaga on mõnes mõttes sama asi, et vanad harjumused pigem kutsuvad magusat sööma, kuigi ma nii väga ei vaja enam kooke, komme ja šokolaadi. Kunagi olin väga suur koogiarmastaja ja šokolaadi sõin pea iga päev. Siis ma kohe ei saanud teisiti, isu oli suur. Kui nüüd tagantjärele mõelda, siis magusaisu on kõige suurem ajal, kui vajame lisaenergiat. Kui olin tööl 24h, siis sõin kindlasti isuga kommi, või kui oli Hingeline kurbus, stress ja olin tasakaalust väljas. Mäletan, et bioenergeetiku juures käies sain oma energiad paika ja olin tasakaalus ning energiline, peale seda kadus suurem isu toidu järele üldse. Eks hiljem, kui enda energiat kulutasin (enegeetik laadis minu patareid täis ja seda veel lisavarudega), tuli ka suurem söögiisu tagasi.

Mina arvan, et magusast otseselt loobuda küll tarvis ei ole, eriti veel, kui keha ja Hing tunnevad vajadust. Näiteks kui veresuhkur mingil põhjusel väga madalale langeb ja tekib nõrkus ning halb enesetunne, on kommi suhupistmine väga hea ja õige, sellega võib isegi elu päästa. Ja pealegi, tähtis on, et oleksime õnnelikud. Kui sõpradega väljas käies sööte kooki ja olete rõõmsad, siis mis selles halba on . Kuulakem ikka iseennast - ja kõik on hästi!

Ma ka just eile mõtlesin, et peaks nüüd peale jõule jälle piirama magusa ja nisujahu söömist. Eks ma vaatan kuidas sellega hakkama saan Aga lihtsat piimasokolaadist ega mõrudast sokolaadist ma vaimustatud pole, kui siis mingi erimaitsega või täidisega.
 Nisujahuga on nii, et seda saan ainult piirata vist päris ära jätta ei suuda . Mõtlesin mõni päev teha puuvilja tee joomise (seda joon ilma suhkruta) ja näkileiva söömis päeva aga kuna pean 2 korda päevas rohtu võtma söögiga siis pean ikka midagi rohkem sööma .
 Ema kasutab magustamiseks suhkrulehe tablette, see on looduslik. Novembrist lubati seda ka euroopa liidus kasutada. Enne seda ei lubatud söögiks

Minule tundub, et mulle lihtsalt meeldivad koogikesed ja šokolaad, see ei olenegi niivõrd millegi puudusest. Aga kui teha midagi meeliköitvat ja tunda suurt rahu, ei tule söök meeldegi . Ja koos kallite inimestega head sööki nautida on ka imeline .

***Oli perioode, kus ma muretsesin pidevalt oma kaalu pärast, kaalusin vaat et iga päev ning olin õnnetu, kui mõni kiloke juurde tuli, ei suutnud leppida oma kehaga, soovisin olla keegi teine. Aga siis ühel päeval hakkasin end tõeliselt armastama ja austama, Pallike nagu ma olen, värviline ja veerev, ning viskasin kaalu nurka . Nüüd hiljuti kaalusin end, ja olin samas kaalus, mis kaks aastat tagasi .

Mina võitlen samuti kogu elu tohutu magusa isu käes.. magus on olnud nagu narkootikum ning kui seda saab taas siis on hea ja mõnus olla. Samas olen nõus teooriaga, et magusavajadus on suur kui tunneme, et meie elust puudub armastus. Seda pidevalt otsides ja kurvastades tekitamegi endale suure maguse vajaduse. Jõudes aga selleni, et hakkame armastama kõigepealt iseennast nagu Pallike oma postituses rääkis, siis hakkab kaduma ka suur magusaisu. Seda nüüdseks teades oskan oma elu analüüsida ja tõesti siis kui on suurem isu magusa järele tekkinud.. siis on olnud ka kurbus olemata armastuse pärast.. kuigi see armastus minus endas on olnud kogu aeg ootel

Mul ka viimased aasta pole erilist magusaisu olnud aga kui vahel tekib siis luban endale ühe Vau Maagilise Mündi jäätise (piparmündikoorejäätis šokolaadi tükkidega). Ja jälle on pikaks ajaks rahu majas
 Esimese raseduse ajal ei söönud üldse magusat, teise ajal aga elasingi Geisha šokolaadist