Kurb on seda kuulda. Tavaliselt kutsutakse neid soovunelmateks, ja kuna sa mainisid ka siin arste, siis ma üldsegi mitte ei imesta. Aga tuleb ka ette arstidel, kus neile kehtivad samad tavad, eksimine on inimlik, kui see ei ole tehtud tahtlikult.
Aga minu mõtte mätta pealt vaadates, ma ei usu, et need ainult sul soovunelmad on. Kuna elu on täis ootamatusi ja üllatusi, siis ma näen, et sinu visioonid võivad olla suuresti seotud kui sõnumiga kõige kõrgemalt. Aga kuna see on nii suuresti sinu nägemuses, siis see võib olla märk näiteks sellest, et sinu olukord ei ole siiski lahendamatu ja kui lasta ennast läbi vaadata arstidel, kes on selle ala spetsialistid ja saavad hakata sulle andma ka vastavat teraapiat. Mina ise ei ole oppidel mitte kunagi käinud ega oska sulle soovitada ka mitte, kas võib aidata või mitte, olen kuulnud vaid, tehakse selle alaseid teraapiaid.

Üks näide minu tutvusringkonnast. Tean ühte meest, kes on olnud ratastooli aheldatud üle kahekümne aasta, aga tema hakkas nüüd käima teraapias ja asjad on hakanud arenema. Päris veel ta ei käi, kuna talle ennustasid ju arstid, et jääb ratastooli kuni tema surmani, aga kuna tema jalad on hakanud vaikselt liikuma ja ta suudab jalgadepeal seista mõned minutid, on see vaid hea märk, et ei ole ikkagi määratud ratastooli jääma.

Endal peab olema vaid sügavat usku iseendasse ja tahtejõudu. Ja ära ole nii kurb. 

Arstide tõttu on palju asju juhtunud inimestel ja ma tean isegi ka neid, kes on oma elu kaotanud, kuna on pandud suurem ravimidoos peale, või siis ei tehta piisavalt uuringuid. Tean, et need on minu poolt õeldud karmid sõnad. Nii see on. Eksimine on inimlik, ainult et julm vahest. Ja arste tundes, nende eetika ei luba suurt inimlikkust (ja südamlikkust), muidu jääb töö poolikuks.