Ma ei teagi, kust alustada.
Alustan ehk algusest?
Eile õhtul, kui olin juba ammu voodis ja hakkasin magama jääma, tundsin õla juures külma. Mõtlesin, et kujutan endale ette, aga sellegipoolest ütlesin: Palun mine ära, ma olen unine ja sooviksin magada. Aitäh. Ja külm kadus ära...
Rääkisin sellest sõbrannale, kellel selle sama vaimuga kogemusi, ja ta rääkis mulle veidi sellest vaimust.
Nimelt tegemist olla väikse poisiga, kellele meeldib klaver.
Klaver, mis talle meeldib, on meil täitsa olemas, mina isegi mängin sellel vahel, aga klaver ei ole sellel kohal, mis enne. On teises toas.
Sel ajal kui mind kodus ei olnud, kuulis minu vend hääli mu vanemate toast, kus klaver enne oli, aga tuli oli seal toas kustus ja vanemaid kodus ei olnud.
Lisaks sellele ma sirutasin mõni minut tagasi oma käe välja, öeldes: Kui sa oled minu juures, siis kas sa oleksid nii lahke ja paneksid oma käe minu käe peale, et ma tunneksin sind, kas sa oled siin? Aitäh sulle... Ja pool mu käest läks külmaks. Kui ma käe vabandades ära libistasin, tuli soojus tagasi.
Ma tänan ja vabandan ta ees, sest nii ma olen lugenud, et peaks tegema.
Lisaks sellele, see poiss on jäänud ühe tüdruku videokõnele, kes siin minu kodus enne elas. Seega poiss on siin täiesti olemas.
Mis ma saaksin teha selle väikse poisiga? Kas ma saan teda kuidagi aidata? Kas ta võib olla mulle ohtlik? Kas see, et ta minu lähedal püsib, seostub sellega, et mina olen seda klaverit mänginud? Miks ta end mulle tunda annab?
