Mind on juba tükk aega vaevanud mure oma väikse valge neljajalgse sõbra pärast. Kiisuke on kolme aastaseks saamas, aga juba üsna varakult muutus ta väga närviliseks. Pereliiget, kes kassi meile tõi, ei salli viimane üldse. Kardab teda, samal ajal ajab turri ja sõna otseses mõttes uriseb, lisaks teeb vahel mingit veidrat häält veel. Pole kunagi ühtegi kassi nii käitumas näinud. Mõnel üksikul korral on talle ka sõber, kuid kui pereliige liigutab end sellel "hellusmomendil" siis poeb kohe see hirm/kurjus kiisule naha vahele tagasi. Teda ta aga pigem kardab, sest on üldjuhul teises toas kui too pereliige kodus on. Ei oska öelda kuidas selline olukord tekkis, kuid minule teadaolevalt ei ole talle füüsiliselt midagi tehtud.
Mõni aeg hiljem hakkas kass agressiivsust näitama ka minu kahe noorema õe suhtes. Suurema osa ajast ei ole hullu, kuid vahepeal löövad välja mingid "hulluse perioodid", kus täiesti suvalisel hetkel võib vihastuda ja õdesid nö "terroriseerima hakata". Kuna nemad näitavad ka hirmu välja ja kass seda tunneb, siis ei lase ta neil end liigutada sel hetkel, vaid liigutuse korral hakkab urisema ja lööb end taas turri. Paaril korral on ka väga kõvasti jalga hüpanud..
Sellist hirmu/kurjust/kartust on ka mõndade külaliste peal välja näidanud. Samas on inimesi, sh ka mina ja minu ema, kellele ta pole kordagi sellist käitumist korraldanud. Olen juba ammu mõelnud, et mingid psüühikahäired oleksid tal justkui kindlasti..

Ostsime talle mingid loomadele mõeldud rahustid, mis justkui tundusid aitavad, aga samas tundus ka, et on kuidagi liiga loid. Täna ostsime mingi pistikusse käiva asja, mis peaks eraldama õhku mingit ainet, mida ainult loomad tunnevad ning mis rahustab, eks näis..

Siiski huvitab mind, et mis võib põhjustada sellist käitumist, kas kellegil on olnud sarnaseid kogemusi? Kas on kedagi, kes teab nö "loomade hingeelust" rohkem? Kas oleks jagada, ükskõik mis tasemel mingeid soovitusi, mida teha, et kiisukest rahulikuna hoida. Pere on selle ääre peal, et kui samas vaimus jätkub, siis peab magama panema ja mõte sellest on juba täiesti talumatu ehk tahaks kõike proovida, et seda vältida..

Minu arust tuli ta meile juba peagi pärast oma sündi ehk täitsa pisikesena alles ja alguses ei olnud minu mäletamist mööda küll mingeid agressiivseid jooni märgata. Ei ole tõukass.

Ehk siis kas kujunes see ta enda seest kuidagi või ma arvestan täiesti faktiga, et "tänu" perele on see nii läinud, aga siis tahaksingi mõista, et kuidas see sai nii minna, sest füüsiliselt pole talle tõesti keegi midagi teinud (seda muidugi minu teades ja arvates) ning iga päev küllatakse teda igasuguste ilusate sõnadega üle.. :/

Ja kuidas käituda või mida teha, et kassil parem oleks. Selline tunne on küll nagu tal oleks endal ka väga suur stress peal.

Nägin, et loomadest tehakse aurafotosid, tundus päris huvitava variandina, aga paraku ei käi loomake üldse toast väljas. Paaril korral oleme ta puuris arsti juurde saanud, aga see on tema jaoks ikka täielik õudus.

Võib-olla soovib kass lihtsalt õues olla ja elada  kassielu 

Tuttava kass tegi korterist, kui neid kodus polnud, sega-summa-suvila (lõhkus, kraapis, pissis jne.) Kass viidi ema poole, kus ta sai õues käia (ema oli samuti päev läbi tööl), kõik normaliseerus. Kiisu oli kukupai