Mitmeid kordi olen näinud unes naise välimusega deemonit(nagu ka täna öösel). Iseenesest see ei vii mind rööbastest välja, kuna enda südamelt kuulun ma jumalale, aga ebameeldiv on siiski. Igatahes, kui nägin teda täna, siis tahtis ta mulle halba, püüdis mind kätte saada. Sain tulema seekord, aga mõtlen siin, et äkki ma pean sellele deemonile otsa vaatama ja ütlema talle, et Jumal on minuga, et tema ei saa teha midagi mulle. Hing kuulub Jumalale. Kunagi nägin ka seda sama olevust samalaadses olukorras ja siis oli minu ülesanne (unes loomulikult) majast(seal majas ta valitses) nii ära põgeneda, et ta hakkaks mind taga ajama ja selle tulemusena saaksid teised lõksus olevad inimesed põgeneda. Ja nii ta siis ajas mind taga, kuni me jõudsime ühte püha kohta, kuhu tal ei olnud luba siseneda. Nii me pääsesime toona. Aga minu küsimus oleks selline, et äkki ma ei peaks selle tsurka eest põgenema, vaid talle otsa vaatama ja ütlema talle, et tema peab hoopis Jumala eest põgenema???. Jumal tänatud, et seda kõike kogedes on Jumala arm ja rahu südames.

See sama tegelane on proovinud enda iluga ka mind ära võluda. Kohati see tal õnnestus, aga südamesse ta ei saanud. Selle pärast on ta eriti vihane. Mõtlen siin, et vahest ma ei saagi kuidagi sellest takjast lahti kui mitte talle armastuse saatmisega. Viha pole sellise vihaallika vastu mõtet tunda, toidab ainult seda tegelast.

Jutt meenutas - http://et.wikipedia.org/wiki/Lilith

HS, kui sa usud ja sisendad endale et ta on võimas siis ta saabki võimu. Mustadel jõudulel ei ole su üle võimu kui sa seda neile ei anna oma vabast tahtest. Sellised on reeglid, ära unusta.