Tere kulla Honor.  Usu ja tea et sa pole üksi ja mina arvan et see kurbus on sul keskonnavahetusest ja kindlasti ka igatsus vana kooli järele ja kõik see tekitab sus segadust ja ärevust.Kõik mis sinuga toimub on loomulik ,kõik uus on hirmutav ja võõras. Antud ajal olen ise ka sellises seisus,mitte küll kooliga seotud,  et vana on läinud ja uus pole kohal veel ja pean ka otsustama ,mis eluga peale hakata ja mis valukuid teha. Meeleolu kõigub seinast seina ja rõõm vaheldub nutuhoogudega ja ärevus on suur,ise ka aru ei saa mis toimub.  MIs siis teen? Vahel lähen lihtsalt metsa ja karjun end tühjaks ja palun inglitelt abi ja juhatust,uh kui halb on ikka vahel olla,rinnus pigistab ja kõri nöörib.   Sama soovitan ka sulle,mine vaata kui ilus on loodus ja kindlasti on sul sõpru ,kellega saad oma mõtteid jagada ja kallista neid ja oma lähedasi. väga hästi aitab ka ujumine,basseinis pr siis. Ja räägi lihtsalt inglitega,vaadates taevasse,usu nad on seal ,või siis on vaade vähemalt ilus.Ole tugev 

Aitäh imeliste nõuannete eest!
Kallistan Teid kõiki kõvasti !