Päikeseline tervitus Teile!
Leidsin Teie foorumi ning mõtlesin siia postitada oma küsimuse millega nn. maadelnud juba üle 2aasta ning seni pole lahenduseni jõudnud.
Lugu järgmine:
Olin pea 7a. kui kaotasin oma kaitseilngli vanaisa näol. Matusepäeval käis minust läbi "krõks" ning sellest hetkest olin justkui üksi siin maailmas kus alustasin alateadlikult kaitsekilpide vermimist enda ümber. 25.juuli saab sellest juba 33aastat. Lähedaste (ema) poolne toetus ja kaitse oli puudulik et mitte öelda olematu. Kooliajal olin enamuse poolt kiusatav. Ausalt, ei olnud kedagi kellega oleksin saanud suhelda koolis. Eakaaslastest olid ainukesed lähedal elavad sugulased. Nendega õnnestus mul suhelda väljaspool kooli. Täiskasvanu iga on möödunud üle kivide ja kändude. Tänu kaitsekilpidele on jäänud minule tundmatuks paljud inimlikud emotsioonid või ei oska neid ära tunda.
2009a. juhtus midagi mis pani mind tegutsema st. otsima ja avastama iseennast. Tänaseks olen jõudnud sinnamaani kus olen leidnud sihi mille poole püüdlen. Soovin teha koostööd oma alateadvusega, vabaneda tänaseks oma aja ära elanud kaitsekilpidest, õppida tundma inimlikke emotsioone ning hoida oma väikest Signe't nii nagu ta palju aastaid ihaldanud ning vajanud. Al.2009a-st olen tutvust teinud paljude psühholoogia alase kirjandusega, külastanud tervendajat, bioenergeetikut, psühholooge, meditatsioon, hingamine. Samuti ka psühhiaatrit kes diagnoosis raske depressiooni. Eile käisin psühholoogi (kes minu "silmad avas" ning proovisime saada kontakti minu alateadvusega (hüpnoteraapiat), aga kahjuks ei olnud alateadvus valmis meiega suhtlema. Ilmus helekollase viiruna - veendusin tema olemasolus
. Tundsin kuidas käed hakkasin võbelema-tõmblema iseenesest. Aga see oli ka kõik. Olen mitmeid kordi ka ise püüdnud saada alateadvusega kontakti, aga jah, tulemuseks on ainult käte võbelemine. Psühholoog arvan selle kohta, et ongi nii nagu oli arvanud, et mul on välja kujunenud niivõrd tugevad enesekaitsekilbid/blokeeringud ning nendest vabanemine osutub üsna keeruliseks...kui üldse on võimalik neist vabaneda. Eelnevast lähtuvalt usun siiski, et sellest on võimalik läbi murda. Olen valmis paljuks, et sellest taagast vabaneda. Ma ei vaja enam oma aja ära elanud kaitsekilpe. Kuid kuidas nendest vabaneda? Olen lugenud erinevaid kokkutulekuid jne. kuid paraku ei ole minu materiaalne olukord kuigi just kõige parem ning seetõttu on takistatud neil osalemiseks. Palun Teid, pakkuge omapoolseid alternatiivseid võimalusi minu olukorra lahenduse leidmiseks. Milliseid võimalusi veel saaksin kasutada? Aitäh, et võtsite vaevaks lugeda minu postitust