Teen lühidalt

Mida arvate M-A Väljataga kolme päeva pimedusest mis pidi saabuma ettekuulutuste põhjal. Temagi ilmselt uskus sellesse ja samamoodi kuulutas avalikult.

Ütlen ausalt, et uskusin ka migi hetk sellesse drastilisse maa üleminekusse aga mingi hetk enne 21.12 loobusin kõigest sellest jamast ja jäin endaks ja olin olevikus.

Samas kui keegi selline austatud, usutud, kardetud .... inimene midagi ütleb siis esml on see ikka tema enda karma aga kindlasti oli meeletutes kogustes uskujaid ja kes teab keegi ehk tegi selle lõpu eel ka midagi kohutavat, kuna uskus teda. Aga need kõik oletused lihtsalt. Ma ei taha teda tegelikult taga rääkida vaid pigem milliseid tundeid see teis tekitas ja kas mõtlesite ka temast peale 21.12

Tänan

eks uskujaid ole nii päris prohvetitel kui valeprohvetitel, see pole minu jaoks küll mingi näitaja. ohumärgiks on küll see kui hirmuga valitsetakse ja negatiivsete ettekuulutustega paanikat külvatakse. tihti halva ettekuulutajad mitte ei näe seda ette, vaid proovivad luua mingi negatiivse juhtumi enda ja oma järgijate mõtetega, et tekitada hirmu ja saavutada rohkem võimu.
ühesõnaga, kui piisavalt palju inimesi usuvad sinusse ja su ideesse siis oma mõtetega nad tõesti võivad suuta luua need kolm päeva pimedust. aga seekord kukkusid läbi, ju siis jäi millestki puudu või kavaldati nad lihtsalt üle. igale mustale jõule on alati vastas valge jõud.
soovin veel lisada et ärgem pöörakem nii palju tähelepanu kõiksugu "ennustajatele" ja "kanaldajatele", need mõisted on nii devalveerunud. iga kolmas inimene juba väidab olevat mingi kanal küll tulnukatele, küll jõuluvanadele ja lihavõttejänkudele. tõde on igasühes meist olemas, mitte kuskil väljaspool. mul on väga hea meel, Heakuulaja et sinu usk sai vabaks

Olen niisamuti jõudmas veendumusele,et oluline on uskuda endasse ja mite tunda ennast alaväärsena kui kõrval keegi omab kõrgemat haridust ehk tutvustab end kui tarka.
Info asjade ja olukordade lahendamiseks on nii meis kui ümbruskonnas vabalt saadaval vaja vaid sooritada mõtestatud tegevus ja hankida see vajalik kild. Seega palun juba ette vabandust kõrgharidust omavatelt inimestelt kes tunnevad ennast solvatuna kui ütlen, et vaid diplom ja omandatud teadmised kõrgkoolist pole kõikumatu lugupidamise aluseks vaid hoopis elutarkus ja tugev kuid samas enesele tagasivaatav, end ja ümbruskonda analüüsiv meel, mille aluseks usk endasse on austust ja nakkavat eeskuju pakkuv.
Võime ju omada teadmisi tuumapommist kuni selle valmistamiseni kuid ilmselt ilma usku endasse omamata oleme saamatud ja õnnetud sisimas ikkagi edasi.

Ja veel, ei karda ega põlga mina pimedust, sest ilma selleta oleks kuidagi väsitav, niisamuti nagu ilma valguseta.

Me ise loome oma elu enda uskumuste ja tõekspidamistaga ja välised mõjutused on sageli suurema jõuga kui meie endi usk antud olukorrale, misstõttu just seepärast tunneme ennast õnnetutena leppides pealesurutud olukorraga sest ei teadvusta enesele jumaliku alge olemasolust ning alavääristame enda võimalusi ja jõudu olukorra lahendamisel.

Kusjuures mulle ka pimedus meeldib, näiteks nii mõnus on õhtul tänaval jalutada, pimedas bussiaknast välja vaadata... Olen tähele pannud, et minu pisitütreke on pimedas samuti hästi rahulik, päeval ei taha üldse üksi olla, öösiti susserdab oma pesas vaikselt ja jääb tagasi magama . Pimedus aitab meil puhata ja ka mõtteid on kergem jälgida, nagu väike meditatiivne seisund tekib (kui just uni enne võimu ei saa ).

Aga ikkagi Valgust ja armastust !

Kuulapsed