Hetkel kaasa ei räägi aga värske sõõm tuli küll läbi postituse

... täpsustus. Kui kaksikuteks on kaks väga lähedast hinge siis võib üks nendest olla (kokkuleppel enne kehastust) teise toetaja. Ka võimalik sellise mustri puhul karmavõlg. Teise mustri puhul valib vana hing mahukama ülesande`ded selles elus. Ta nö. jaguneb kaheks ... kuid omab ühist teadlikust. Ehk siis kogeb korraga kahe eest. Mille Juku ära õpib , seda teab ka siis Juhan... Kindlasti on ka sellega kaasnevaid  väiksemaid lisamustreid...

Ma hakkasin siin just mõtlema, et kas mul on tutvuses või suguluses kellelgi kaksikuid ja meenus, et ongi. Ja meenus ka see, see vastab tavaliselt tõele küll, kus üks kaksikutest on teise kaksikuga seotud. Olin siis ise tüdrukutirts alles, ja mõlemad poisid olid alles selles vanuses, kus vankritega ringi kärutati neid. Mõlemad poisid siis olid ühemunaraku kaksikud, nägude järgi mina näiteks üldse vahet ei teinud, kumb kumma nime järgi kutsuda sai,seega siinkohal jäin mina alati jänni. Aga märkasin, et siis kui ühel juhtus midagi (lõi oma sõrme vastu ust) siis teine kaksik hakkas nutma aga see kes oma sõrme ära lõi seda ei teinud, vaid pungitas oma silmi ehmunult, et mis nüüd juhtus. Ja siis oli veel üks selline kord, läksime oma sugulastele külla, poisid olid suuremaks saanud, nad oskasid juba väga selgelt rääkida ja turnisid diivani peal ja siis kui nad peitust mängima hakkasid, tajus teine kohe ära kus ennast üks peitnud on. Aga siis kui mina mängisin nendega peitust, nad nii lihtsalt seda ära ei tabanud, kuigi kasutasin samu kohtasid enda peitmiseks mis nemadki. Riidekapid ja kapiküljed olid põhilised kohad. Aga ei ole enam ammuilma neil külas käinud, ega tea kuidas neil nüüd see omavaheline side on. Kuid usun, et siiski on see tugev neil. 

Meenub, et minu koolis käisid ka kakasikud, üks neist käis hiljem minu klassis. Mulle tundub, et kuigi nad olid ühemunaraku kaksikud, ei olnud nad niiväga sarnased, välimuselt küll, aga muus osas mitte...