Viimasel ajal on mu unenäod nagu lühijutud. Näen kõike selegelt , algust ja lõppu!
Aga selle une üle oli hea meel, jagan:)
Läksin vanade klassikaaslastega jooksma.
Jooksen ja jooksen, olen teine ja mingi hetk tuli jalgadesse selline jõud,et lidusin elu eest
Mingi hetk on tühi auk ja siis küsin finišis, kes võitis? vastuseks tuli " Sina" e. mina. Et mu pingutus oli nii suur,et mingi hetk ma ei mäleta oma teekonda. Lõpus sain teada,et ma läbisin selle edukalt.
Selline tunne,et lõputud pingutused ja punnitused saavad lõpuks karika;)
Vb kellegil midagi sarnast jagada!
Päikest;)
