Täna hommikul valdas mind kummaline tunne. Nägin unes oma surnut vanaema. Küsisin, et mida sa küll siin teed, et sa oled ju surnud. Temas oli näha segadust. Tema hing nuttis, kuna ta ei saanud ise ka aru, mis toimub. Võtsin ta kaenlaalt kinni ja ütlesin, et lähme viskame pikali. Ta liikus uskumatult kiiresti, nagu väikene laps, kuigi elus olles olid tal jalad haiged ja liikus vaevaliselt. Imestasin selle üle unes. Unes oli vanaema ääretult südamlik. Kui elus olles ta mu emaga läbi ei saanud, siis unes oli näha nende vahelist rahu. Ärkasin öösel üles. Olin hirmul ja ei julgenud ringigi vaadata. Kas see oli ainult uni, või tõesti võis vanaema hing ära eksida?? Mais saab tema surmast 1 aasta:::
