Mul on juba kuskil 3 kuud selline tugev harjumus, et kui lähen magama, loen Meieisapalve. Tihti tuleb see tuhin juba peale siis
, kui alles riideid vahetan. Seejärel räägin mõttes Jumala ja Kaitseinglitega, ka neid palveid. Kas sellel ka mingeid tulemusi on, ma ei tea, mediteerida ei oska.
  Täna nägin sellist und: olin oma hobuste lumises koplis heinapallide juures, kui heinapalli tagant kargas järsku üles suur must kapuutsiga pea, millel ei olnud nägu. Kohe momentselt lõin silmad lahti ja uni oli kadunud, silme ees hüplemas vaid värvilised sädemed. Avastasin, et loen juba Meieisapalvet ja lugesin seda 3 korda jutti. Kuskil alateadvuses teadsin, et mu kaitseinglid praegu ei maga, vaid võitlevad kurjade jõududega minu heaolu pärast. Hirmu ma ei tundnud, kuid kogu aeg mõtlesin, et mis see küll oli? Arvasin, et pean mõtlema ilusaid mõtteid, et uuesti magama jääda, kuid raske oli mingile mõttele keskenduda, mõtted hüplesid, veel nägin mõne korra seda nägu heinapallide vahele peitmas. Korra õnnestus näha ka tema silmi: need olid tuhmid matid valged, umbes nagu inimese silmavalged, kuid silmatera polnud ja silmad olid ka suuremad ja piklikumad. Pilk oli kuri. Muid näoosi polnud näha. Ta meenutas ilma vikatita vikatimeest, kuid ma nagu teadsin, et see on kurjus või saatan. Palusin mõttes veel Jumalalt kaitset oma hobustele, et neile midagi kurja juhtuda ei saaks. Oma hobuseid aga unes ei näinud.
 Varsti jäin mingil hetkel magama, nägin veel ühe vaimuga suhtlemist, kuid sellest ei viitsi ma hetkel kirjutada.
  Hirm selle unenäo pärast tekkis mul kergelt siis, kui läksin õhtul kuuvalgel  hobustele kaera viima ja vaatasin seda heinapalli, mille tagant näota kapuutsiga nägu välja kargas. Siis oli küll pisut jube..
  Mida sellest arvata, või mis see oli?
 

mina nägin jälle unes kivi mille pean omandama......atlantise kivi!!!!!!!!!!!!