Panen kirja ühe veidra unenäo, mis kevadel nähtud ja mitmeks päevaks kummitama jäi. Nimelt, nägin unes, et mina ja veel paar inimest olime ekskursioonil; vaatamisväärsusteks olid erinevad taevatasandid ja põrgu. Taevast kahjuks nii selgelt ei mäleta, see oli seal pigem tunne kui nägemus, mõni taevas oli nii veider, et isegi tunnet on raske kirjeldada, aga põrgu oli kõige üllatuslikum. Ootasin tulevärki, kuid sain täiesti argise tänapäeva linna, kuhu sisenema pidi värava kaudu, mis oli nagu metroos, raudkang ees. Väravas istus väga paks vana naine, sellliste rasuste juuste ja tülpinud ilmega. Kui väravast välja tulime ja viisakalt ekskursiooni eest tänasime(ekskursioonijuht oli kogu aeg sama noor mees), siis küsis see moor, et kuidas ka põrgu tundus? Ütlesin, et hämmastavalt reaalilmale sarnane, kui ei teaks, et oled põrgus, siis ega aru saakski, et mina ootasin ikka laavajõgesid ja puha. Moor vastas, et kui inimene väga laavat tahab, siis seda talle ka võimaldatakse, aga ennem välja ei saa kui ütled ühe hirmsa patu. Ma siis mõtlesin nii, et aju kärssas, et mis see hirmus patt peaks olema ja pahvatasingi ühe hingetõmbega välja:"Ematapp"! Sellepeale vastas moor, et jaaa, see on küll kole patt. Endal kummaline tuluke silmis, samal ajal nägin nagu filmi ühest vennikesest, kes oma ema peale karjus ja siis lõpuks tolle maha lõi, ema haledalt lalisemas. Kole pilt oli. Moor küsis, et oli kole? oli, vastasin. Siis küsis moor:" kas sa seda nägid ka kui palju pidi ema vaeva nägema, kõikvõimalikke meetmeid kasutusele võtma, et poeg ta lõpuks maha lööks? Olin sõnatu, kuid siis nägin ka seda "linti", millist vaeva ema pidi nägema, et eelnevalt kokkulepitu saaks teoks tehtud. Põrgus olid nad mõlemad, küsimus oli mooril see, et kumb oli patusem? Selliselt sügavalt hämmeldununa ma sealt põrguväravast tagasi tulingi.

Eks ta nii olegi, taevas ja põrgu on sellised millistena neid ettekujutame, ka kõrgemad jõud, kui oleme võtnud veendumuse, et inglid siis on nad nähtavad inglitena jne.
See ema ja poja lugu on huvitav...ilmselt olid nad enne kehastumist võtnud vastavad rollid, üks provotseerib, teine tapab, muidugi oleks üks neist, või mõlemad, võinud ennast ületada ja käituda "põrgust" edasiviivalt...

Selline uni kuulub minu meelest une-õppe juurde ja see on midagi enamat kui käte otsimine unes!

Tõepoolest oli hästi õpetlik unenägu. On vähemalt millele mõelda. Tänan säsil,et sa seda huvitavat unenägu meiega jagasid .

Sellistest asjadest peaks lausa raamatu välja andma. Kamba peale huvitavaid unesid kokku koguma ja kirjastada laskma.

Mul tekkis seos nihkega...olen näinud unes uut maakaarti ja veresoonkonna eraldumist üksteisest st. sinine ja punane eraldi...praegu mõtlen, et ei tea kas see oli sama mis selles, unes vähem arenenumad ja rohkem arenenumad...vanade kreeklaste moodi inimestest on ka uni olnud, panen ühe unedesse.