Nii siis võtsin läksin täna päeval kuskil kella kolme paikku magama enne palusin esimest korda inglit. Jah esimest korda kuna olen alles värske nagu öeldakse.
Kohe kui olin palve ära öelnud jäin esimest korda väga kiiresti magama. No ma vist päris ei maganud aga nii vahepealne oli.Igatahes väljas oli valge aga hakkas pimedaks minema ning jah. Ma nägin oma une ära ja siis järsku kõikk läks valgeks niii valgeks, et peaaegu pimestav oli ja selline väga imelik heli oli kaa.Seda heli on raske seletada aga igatahes mu trummiliked tahtsid ka katki minna ning see valgus nagu hakkas mind endasse imema.Ma veel vist unes mõtlesin et kui see on uni siis pole ju hullu eks? Aga võta näpust kohe kui see valgus mind endasse imema hakkas läks kogu mu keha krampi ja nagu alateadlikult ma pöörasin kähku teise külje ning ma ärkkasin üles. Ma ei saanud aru mis see oli igatahes kui ma hakkasin uuesti magama jääma siis oli jälle sama asi kuskil kaks kuni kolm korda.
2
Teine unenägu oli selline, et emm meid oli vist korterist vällja tõstetud ja see toimus majas kun mu ema kunagi elas kui vanaema oli ka täie tervise juures. Igatahes mingi jooksmine seal käis ning siis ma vaatasin, et mu sõbranna on ka seal. Me rääkisime ja siis mingi hetk tuli sinna võõras tüdruk keda ma ei mäleta et teaks ning luges enesetapu luuletust.   Aga see oli ilus luuletus ma arvan sest mulle pakkus huvi kust ta selise sai. Ja mu sõbranna poetas mulle pihku kaks nagu lehte kus olid sees nagu tabletid.Väga palju väikseid ümmargusi tablette ja siis kus see hõbedane foolium on seal oli siis roosaga või oli see punane kiri (enesetapu luuletus)inglise keeles. No aga muidu need olid hoopis nätsud kuna ma tean et mu sõbranna ei tee kunagi teistele halba. Ja tal on alati huvitavaid assju.
3.ja kõige pikem unenägu siis mida ma täna nägin. Viis mind ajast tagasi kohe palju.

Ma olin sõbrannaga koos Tallinna Bussijaama juures. Ja me saime kohe aru, et midagi on valesti, siis me nägime neid busse ja tramme. Bussid oli kollased ja ümmargused ning trammid olid  ka sama vanad. Ja mu sõbranna küsis " Kas sa saad aru mida see tähendab?" Esimene asi mis mulle pähe lõi oli see, et mu vanaema on elus. Me mõlemad hakkasime õnnest nutma ning võtsime suuna minu vana kodupoole. Me läksime trammi peale ning suundusime hoopis ülemiste poole ja ma märkkasin oma ema seal. Mulle lõ pähe, et minevikku ei tohi muuta eks? Ma üritasin, ma põõrasin kohe pea ära kuigi ta ei oleks tohtinud mind ära tunda kuna ma võisin see aeg olla kuskil umbkaudu ühe või kahe aastane. Aga ta tundis mu ära ning küsis miks ma kodus pole, minul ja sõbrannal pidi ehmatusest hing kinni jääma ja ma proovisin aru saada kuhu mu ema läheb seega nagu jälitasime või nii. Ja mingi hetk oli mu sõbranna koos emaga kadunud. Nagu nad läksid maha, ma mõtlesin et kui neid ei ole ja üles ei leia siis ma lähen järgmises peatuses maha ja lähen vanaema otsima aga uni lõppes ära kohe kui ma trammist maha astusin.

Ma ei tea mida need tähendada võisid seega targemad pead võiksid mulle abiks olla. Kasvõi esimese juures kui kui järgmistega ei oska midagi peale hakata. Mina enam magama minna ei julge