Juba mõnda aega valdab mind seletamatu mure ja hirmu tunne. Tunne, nagu juhtuks varsti midagi halba ja juba tahaks nutta ette ära vms. Olen püüdnud seda tunnet blokeerida ja neutraliseerida heade mõtetega ja mõelnud, et kujutan kõike seda ette. Mõtlesin ka, et peaks otsima ühe üle mõistuse kurva filmi ja selle abil peatäie nutma. Ehk on abiks. Oskab keegi nõu anda, mida sellega ette võtta. Niimoodi ringi käia on suht väsitav ja mõttetu.

Ma tänan nõuande eest  Ei ole proovinud ennast energeetiliselt puhastada aga võtan selle ette. Hetkel on tunne, et ei suuda keskenduda nii palju. Sõltub kuidas üleväsimust lahti mõtestada, kui otseselt tööd mõelda siis mitte. Aga väsimus kõigist kohustustest ja kõigest on küll. Puudu on kindlasti ka valgusest ja päikesest ja soojusest. Olen harjunud palju väljas olema ja füüsilist tööd tegema ja ma naudin seda, kuid praegusel ajal on väljas lihtsalt märg ja pime. Kas oleks abi mingi kristalli kaasas kandmisest? Näiteks Merevaik?

Minu seletamatud tunded said lahenduse. Vanaema tervis on kiiresti halvenenud ja nüüd on teda vaja hooldada. Vahepeal oli emotsionaalselt väga raske, nüüd oleme olukorraga pisut harjunud. On paremaid ja halvemaid päevi. Uus aasta on alanud kohutvalt halvasti, ei taha üldse mõeldagi, mis aasta edasi toob.

Päikest kõigile!