Siin teemas võime lahata aineid, mida inimene vajab.

Võin öelda, et arstid ei tea mõndagi. Mul põlved naksuvad juba puberteedieast saati, kuigi tol ajal olid piim, keefir ja hapukoor mu menüüs igapäevased. Kaltsiumipuudus? Kuidas, kui piimatoodetest pidavat seda küllalt saama? Võibolla mõni siiski ei saa? Perearsti olen sellega kiusanud mitu korda, tema aga vastab ALATI: "see on normaalne, paljudel liigesed naksuvad!" Nüüd hakkasin mõtlema, et äkki on mul puudus D-vitamiinist:
http://www.mahemark.ee/lugemist-tervise-kohta/d-vitamiin
http://eestielu.delfi.ee/eesti/saaremaa/orissaare/elu/meie-kliimas-pole-puudu-niivord-kaltsiumist-kui-d-vitamiinist.d?id=64119391
Kuid kas selle vitamiiniga on võimalik ohtlikult üle doseerida? Delfi artikli kommentaarides viidatakse küll neerukivide ohule.
Teine naljakas juhtum oli seoses säärakrampidega. Perearst, oh imet, oskas vaid mökitada, kui talle oma häda kurtsin. Siis küsisin, et kas sel on ehk seos magneesiumivaegusega. Ta vastas: "ee... jaa, võib küll olla..."  Vähemalt sain magneesiumikapslitega krampidest lahti.  Hakkasin uurima, et kas magneesiumil on ka ohtlikke mõjusid. Enamasti kuulsin vaid julgustust: "võta julgelt, üledoosist saad vaid kõhulahtisuse!" Kuid raviarst töi välja paar ohtlikku asja, mis võivad magneesiumi üedoosist tekkida.

Kogus on mürk.

Ka kõige leebem asi võib osutuda eluohtlikuks ja kõige kõvem mürk päästa elu õiges koguses. Samuti kaks erinevat ainet pole ohtlikud, kuid pannes nad kokku...nad võivad isegi plahvatada. Samuti mingi aine ei avalda mingit mõju aga panna juurde teine, mõjub ta eriliselt ja kui veel kolmas siis lausa kummaliselt.

Looduses on kõik täiuslikus tasakaalus ja vahekorras. Samuti asub vajalik nn keemialabor ühes kohas. Kuid inimene on loonud ainete vahekordi... mõnikord, mitte nii täiuslikus vahekorras. Seega võivad nad tihti mõjuda valedesse kohtadesse. Või olla lausa ohtlikud.
Seega, kui on vaja mingit kindlat ainet soovitan otsida seda loodusest, ehedal kujul. Sest enamjaolt on siis sellega kaasas või kõrval ka vajalikud ained, mis aitavad seda omastada või lubavad tarbida õiges koguses.

Kõiges peab valitsema tasakaal 0 punkt. Igasugune kõikumine toob kaasa muutusi ja tagajärgi.

Tegelikult ongi ju nii,et kui oskad oma keha jälgida,siis ta ütleb sulle ise millest puudus...nagu krampide puhul magneesiumist ja suunurgalõhede puhul B-vitamiinidest jne.Ja muidugi oleks ääretult tore kui saaksime kõik vajalikud ained kätte igapäevasest toidust kuid nii see kahjuks pole.Mõnikord tuleb ikka üht teist juurde manustada

Usun, et ükski aine pole mürk ega ebavajalik. Nad on Maal olemas väga suure ja vajaliku ülesandega. Muidugi ei tea me alati, milline aine doos on meile vajalik ja milline kahjulik.

Ma usun, et looduses ongi need ained just õigel kujul. Vitamiini saab inimene tervisliku koguse ikka vastavaid vilju süües või juurikat närides. Nendes on just selline vahekord, kui on Maal elavale elusolendile tarvis. Kui aga muutua nende ainete vahekordi ning tasakaalu siis ei tea keegi ette, millised tagajärjed, ka märkamatud, võivad sellest tekkida.

Muidugi on ka olukordi, kui inimese keha on niivõrd haige, et sel on tarvis kiiresti saada teatud ainekogust. Kogust, mida võibolla toitu süües nii kiiresti omandada ei suudakski. Sellisel juhul on muidugi ravimid head. Muidugi ei läheks ravimeid vaja kui inimesed elaksid tervislikku ja hingeliselt tasakaalukat elu. Meie ühiskonnas ja linnaelus on keha ohutegureid aga niivõrd palju, et täiesti ravimitest määda vaadata pole mõtekas. Ma usun, et ravimite vajalikkus käib käsikäes meie vaimse arenguga.

Mina arvan ka et vähemalt midagi peaksime juurde võtma kui toidust ei saa, kahjuks ei ole toit enam täisväärtuslik, eriti see mis tuleb poest. Kõige raskem on meil D-vitamiiniga. On tõestatud, et Põhjamaades kannatavad D-vitamiini puuduses ca 70-80% elanikest. Meil lihtsalt pole selleks piisavalt päikest. Toidust saab seda aga põhiliselt ainult lõhest, mina küll iga päev lõhet ei söö. On veel uuringuid kus on testitud lapsi, neid kellele anti esimese eluaasta jooksul 2000 ühikut D-vitamiini päevas, nende hulgas polnudki praktiliselt hiljem suhkruhaigeid jm raskeid haigeid. Need kes aga ei saanud või said väga vähe, nende hulgas oli haiguste protsent suur. D-vitamiini üledoosi pole vaja karta kui saad samaaegselt piisavalt kaltsiumi ja magneesiumi.
http://8maa.blogspot.com/2010/01/d-vitamiini-puudus-kummitab-eesti.html

Veel üks link: http://aigarsade.com/Vitamiinidest_ja_mineraalidest.pdf