Kallid Hingepaid, kes te siin olete ..

Mida teha kui enam ei jõua! Ei jõua aidata inimest, keda kogu südamest armastan.. Ma tõesti olen tahtnud ja püüdnud ja teinud kõik, et teda aidata, kuid vastutasuks saan selliseid süüdistusi, et hing tahab sees lõhkeda..

Jaa, ma tean, et ma ise pole olnud ka miski ingel terve elu ja mul on ka omad mured ja pähh-käitumismustrid ... kuid ma tegelen nendega, olen aus kõiges (olen ka proovinud mitte aus olla - tulemus sama) Kui elu on olnud raske, siis ei saa ju eeldada, et olen täiesti puutumata jäänud kogu sellest tsirkusest...

Ma ju tõesti püüan ja üritan ennast tervendada (väga palju on juba saavutatud ja ma olen ikka siga-uhke selle kõige üle) ja tõesti kogu hingest üritan endast anda kõik, et temal oleks hea ja et tal oleks alati tugi olemas ... kuid kui ma siis järjekordselt ära väsin ja kõigest tühjaks olen tõmmatud ... siis olen ma lihtsalt ärakasutaja ja liiderdaja jms .. 

Ma ei oska enam....

 Uuel Siiriuse perioodil on nöudmised veidi kasvanud, kui eelnevalt piisas öpetuse teadmisest ja eluprintsiipide tundmisest, et önnelikult/huvitavalt tegutseda, siis nyyd nagu vihjataks maailmakäsitluse kolmesuse keskmele, keha, hinge ja jumaliku maailmataju tasakaalupunktile. Mis siis siinpoolpiiri tähendaks tervislikku liikuvat hobi, ausalt enese sydamesoove kuulates, meditatsioonis/palves viibimist.
 Ehk siis kusagil on tekkinud teadliku enesepettuse blokk millegi suhtes, mis seotud hinge avatusega.

Väljaraputuseks

Ines - Unustades