Vastuseid enda hingest leiad
ära peida neid
ega otsi kinnitust teistelt
vaata endasse
ja vastuseid tead
südames kirjutatud on read
armastust alati saada
kui õigeks pead
see ainult hea
    

Tavaliselt on minul nii olnud, et kui mõtlen kellestki, kellele pole ammu mõelnud, siis võtab see inimene ühendust või siis kuidagi jõuab minu ellu, kasvõi kaudselt. Energiasidemed meie tuttavate vahel põhjustavad seda. Kui üks inimene mõtleb sidemele ja kui teine inimene on ka samal ajal tähelepanelik siis neile mõlemale meenub teine inimene. Mida tugevam side, seda rohkem me tunneme teise mõtteid, eks peab ise ka tundlik olema Mul on oma kalli elukaaslasega tihtipeale nii, et kui ta helistab siis mul on telefon juba käes ja mõtlen talle helistada Või siis on tunda, et tal on raske. Mitu korda on olnud tunne, et lausa pean talle helistama, et tal oleks minu sõnu tarvis... ei oskagi seletada, see on selline kirjeldamatu tunne. Ja siis saan teada, et tal on raske olukord või sündmus... Armastusesidemed on need kõige tugevamad ja imelisemad

...ja nüüd tuli raadiost selline laul nagu Liisi Koikson - Sinu hääl, laul mida pole ammu kuulnud ja räägib see üksteisest kaugel olemisest Elu on ikka imeline!

Me ei kujuta ettegi, kui palju on tegelikult sidemeid inimeste vahel, neid on kõige enam tunda mõtete ja tunnete läbi, aga ka igasugu märkide ja juhtumiste kaudu. See, kui pole inimest kaua näinud, füüsiline side on katkenud, inimene elab teisel pool maakera, ei tähenda, et vaimne side oleks kadunud. Kaugravi saab teha näiteks ka siis, kui abivajaja on kasvõi Hiinas ja tervendaja siin. Samas on vajalik eelnev kontakt või siis luua side.

Mida lähem on side inimesega, seda enam tunnetatakse läbi mõtete üksteise seisundit, emotsioone, vajadusi. Alati ei peagi olema mõte, piisab vaid kindlast teadmisest.

***Igal inimesel on õigus sidemed katkestada, kui on soov ja vajadus, kui sidemed koormavad või on oma ülesande täitnud. Sellisel korral tänage inimest ning laske end ja teda vabaks. Rahu ja armastusega.

Hoolivust ja armastust kõigile ja kõikjale.

minuga on selline lugu, et vahest näen ma televiisoris reklaami, loen lehte vms ja ma näen temas järsku kedagi tuttavlikku,inimest, kellega mõnda aega pole suhelnud.. üks päev jäin vaatama tv ja nägin reklaami ning mulle meenus üks kauaaegne tuttav, kellega polnud me enam suhelnud 4 aastat. võtsin telefoni, lootuses, et tal veel number sama.. oligi.. tema oli üllatunud, et mil viisil talle meenusin ja juttu oli tükiks ajaks. mõlematel sai süda soojaks.
Niiviisi ma vahest ikka saadan sõpradele smse, kirjutan meili, helistan ja lihtsalt küsin, kuidas sul läheb? või soovin midagi kena.. sellise toreda kombe õpetas mulle sõber, kes ühel kaunil päeval (polnud suhelnud 2.a. ) helistas U.K-st ja küsis, ütle mulle üks kena päeva moto.. nüüd olen tema jüngriks..
päikest silma ja südamesse.

hmm... telepaatiline side on üks põnev asi.. mõtlesin ühele armsale inimesele ja nüüd FB hakkasime suhtlema ja temagi tunnistas, et mõtles minu peale, et mida teen või kus olen.. selline armas tunne tuli põue ;=)

Veel üks näide või juhtum elust enesest. Käisin turismireisil. Üks inimene hakkas väga-väga meeldima, kuid me ei vahetanud telefoninumbreid. Mõtlesin tema peale terve aasta, sest ta meenutas tegelikult mulle ühte kauget tuttavat lapsepõlvest, kuid seal reisil olles ma ei julenud seda küsida. (eesnimed kattusid). Ja siis tuli juhuslik kohtumine ühes Tallinna toidukaupluses. Pärast selgus, et ka tema oli ka kogu aeg mõelnud meie kohtumisele, et kasvõi ostab minu lähedale tütrele korteri, et äkki siis me kohtume järsku poes.
Meist said head sõbrad. Nüüd on juba möödunud sellest hetkest varsti 5 aastat.
Telepaatia on vist võimas. Vahel, kui sellistele asjadele mõtlen, siis natukene kardan ka

Kui ma suhtlesin Murieliga.Siis tuli meelde üks vanem naisterahvas, kellega kohtusin Tallinnas. Mina tulin emaga koos kuskilt aga mina ei tea, mis mu mõttes oli, jooksin koguaeg ja ei vaatanud ültse kuhu ma jooksen. Ema ütles mulle, et vaata ette et otsa ei jookse. Siis korraks vaatasin nägin seda naist aga ma olin täiesti kindel et see naine ei tule ette mulle. Siis ütlesin emale, et keegi ei tule ette. Aga ühel hetkel ma jooksin naisele otsa ja võttis ümbert kinni ja lausus mulle midagi sarnast, kuhu kiirustad. Päris kaua kallistas mind, rahunesin maha, siis lasi lahti, ma astusin paremale, siis tema sama, kui mina astusin vasakule, siis tema ka. Algul olin selle naise peale pahane aga pärast naersin, siis järgmisel päeval sattusin jälle sama tänavale, siis lootsin seda naist uuesti kohada aga ei enam kohtunud. Ma ei teanud tema nime. Aga tänu sellele naisele ma enam ei torma kuskil. Ma ei tea miks see mul Murieliga meelte tuli.