See juhtus 23. juulil, aastat ei mäleta... vahemikus 2004-06. Istusime välikamina juures, juba pimenes, külas olid tuttavad linnast, jutt läks jaaniusside peale, nemad polnud elusees jaaniusse näinud. Seletasin siis pikalt-laialt, õhinaga/tundega millised nad on, et nooruses kui Valga rajoonis EÕM-is olin, oli neid palju, nüüd pole juba aastaid näinud. Siis jooksis meie juurde minu poeg, ta oli teistega maja juures mänginud, nii et meie juttu ta ei kuulnud. Poiss sirutas kinnise käe ette ja küsis, arvake ära mis mul käes on? Mina ütlesin: jaaniuss! tegi peo ahti, ja oligi. Mõne aja pärast nägime kõik, et terve jõe äär hiilgas jaaniussikestest. Enne ja pärast seda ei ole mitte ühtegi jaaniussi siin näinud.
