Üldine jutt > Soovin rääkida oma elust
Minu suhe emaga.
delfiin:
Kõik nõuanded, mis postitustes olemas on väga õiged ja järele proovitud , kuid rahu hinges ei ole (ema suri kolm aastat tagasi). On jäänud ebamugavustunne, milline annab eriliselt tugevalt tunda just surnuaial olles...Olen püüdnud tunnetada, mis minu sees toimub, millised on mu tunded, mis häirib, kas süütunne või olen ema peale ikka pahane, pole suutnud andestada...no ei saa aru :(
La Luna:
Kallis Leontine sinu hirm on hirm,et ema sind ei armasta.Sa püüad teha kõik,et armastust ära teenida.Tean mida kirjutan kuna olen ka võimuka ema võimu kogenud kuna ta kasvatas 5-te last üksi ja pidi kuidagi toime tulema kui isa lahkus kodus(teise naise juurde)Andesta emale,et ta pole osanud sind armastada ja andesta ka ema emale,et ta pole osanud sinu ema armastada.Olen 1995a tegelenud(nüüd juba harvem)Luule Viilma"Ellujäämis õpetusega"Nüüd ei häiri ja ei sega mind enam ema võimukus,õigemini ma ei taju seda enam.Pole vaja teha etteheiteid ei endale ega emale-me oleme inimesed ja teeme ikka vigasid.Igas halvas on alati head.Päikest sulle ja tooguandestamine su ellu valgust!
Leontine:
Armas sulg, Sul on õigus. Tegelikult oli mul tunne, et kuni ma ei saa temaga sel teemal natukenegi rääkida, ei saa ma sellest kibedustundest lahti. Tegelikult on ta terve elu osanud "mu vaimu värskena hoida". Näiteks tulin ühel õhtul koju, tema oli meil ja minu aias minu istutatud lilletaimed üles kiskunud ja omatoodud asemele istutanud, sest need olevat paremad. Muidugi käisin salaja nurgas nutmas selle asemel, et julgeda talle vastu hakata. Niisiis peale seda ebameeldivat vestlust tunnen end kergelt. Olin talle küll andestanud, kuid ju vist polnud solvumisest ikka päris lahti lasknud. Alles nüüd tunnen kergust, nagu koorem oleks seljast maas. Millegipärast vajasin enese jaoks seda vestlust, kuigi tegin sellega emale haiget.
Armas Riina! Päris kindlasti teen nii, nagu Sa õpetasid. Minu emas on ainult negatiivsus, põhjendamatud hirmud, halvustav suhtumine kõigisse, kes ei ela nii, nagu tema õigeks peab jne. Ta on üdini õnnetu inimene, on olnud terve elu. Tegelikult ongi tema elu lapsest saadik erakordselt raske olnud. Nüüd on ta eakas ja haige, kuid see pole see - ta on rikkis, vaimselt. Nüüd veel ka hirmunud. On tunne, et tal on raske poisi auto uksest lahti lasta, meid ära lasta. Ainult üksi ja looduses tunneb ta end paremini. Aga ees on talv, mil ta ei saa lilli, puid kallistama minna. :L (aitahhkalli)
Leontine:
La Luna! Ka Sinuga olen nõus. Mind pole kunagi hellitatud ega tunnustatud ei ema ega hiljem mehe poolt ka mitte. Jah, olen terve elu kõikidele meeldida püüdnud just seepärast. Alles viimastel aastatel olen õppinud end veidi väärtustama.
Toredad olete kõik. :L (aitahhkalli) (aitahhkalli) (aitahhkalli)
Mari:
--- Tsiteerin: Leontine järgi oktoober 10, 2011, 22:12:09 --- Ei usu, et ta mõistis oma vigu..
Lihtsalt tiba primitiivse inimesena pole osanud öelda õigel ajal õigeid sõnu ning on oma käitumisega haiget teinud.
--- Lõpeta tstitaat ---
Mina ei arva nii, et kui keegi kàitub meiega halvasti, meie arvates hoolimatult, siis ta on primitiivne ja halb inimene, vigadega.
Usu mind, kòik sinu meelest halb, mis sinu ema sulle teinud on, ei ole vead ja tema halb kàitumine, need on teie enda omavahelised kokkulepped, su ema on arvatavasti sinule òpetaja, et oma tunnetega tegeleksid. Ei kòla ju primitiivsena? :) Eriti praegusel ajal, ei vali me oma vanemaid niisama. Tuletan meelde veelkord, et kòik EBAMEELDIV, mida me kelleski teises tajume, on meie enda sisemaailma peegeldus.
Kui keskenduksid tema headele kùlgedele, tòmbaksid neid ka rohkem ligi.
Kui sinu ema kisub ùles sinu istutatud lilletaimed, siis mida sa teed? Nutad, vòtad kòik endasse, solvud, vihastad, aga tegelikult peaksid tegelema selle tundega, mis see olukord sinus tekitas, tànama seda ja vabastama selle. Oled sa mòelnud, miks ta nii tegi? Mis tunde see sinus tekitas? Ta ei ole halb inimene, et sind oma tundeid kuulama suunab..
Kirjeldad siin pikalt ja laialt milline inimene sinu ema on- rikkis, ònnetu, kurb, primitiivne, hirmunud, raske, haige jne jne. Ehk vahelduseks prooviksid leida temas mòne positiivse kùlje, negatiivsete aspektide sisendamise asemel?
Leontine, kui sa juba ette ootad oma emalt halba, siis ei saa ta sulle iial midagi head pakkuda. Lòpeta sùùdistamine, sa ei ole temale tòeliselt andestanud, seda on sinu tekstidest tugevalt nàha.
Navigatsioon
[0] Sõnum
[*] Eelmine lehekülg
Mine täisversiooni