Pesa asemel hakkab valgust jagama uus foorum http://valguseleht.ee/ lehel.



Pesa teeme hetkel ainult loetavaks - ehk ei saa enam uusi postitusi ega teemasid teha. Saate ikkagi oma sõpradele privaatsõnumeid saata ja nendega edasi suhelda.

Aasta pärast, 1. septembril 2017, aga suuname pesa automaatselt edasi uuele foorumile. Kes soovivad peale seda oma vanadele tekstidele või sõnumitele ligi pääseda, võivad soovist kirjutada juba uude foorumisse.



Päikest!



Tere tulemast Inglipesa foorumisse, imeline Külaline!
Inglipesa (Valguse Foorum)
 

Autor Teema: Midagi minu lapsepõlvest.  (Loetud 1432 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Linnutiivul

  • Külaline
Midagi minu lapsepõlvest.
« : mai 08, 2011, 23:30:36 »
 Ma olin võibolla umbes 7aastane ja nii väiksena ei olnud ma kuulnud inglitest ega muust säärasest. Igal õhtul ,kui ma magama läksin panin ma oma pehmed mänguasjad ümber voodi ,tegin igale ühele ühe headööd musi ja palusin ,et nad kaitseksid mind halbade unenägude eest ja üldse halva eest ,kui ma magan. Jällegist nüüd tagantjärgi tekib küsimus ,et kuidas ma sellise asja peale tulin ,et nii teha ja miks ma üldse nii tegin?:):) Üritan sellepärast meenutada selliseid imelikke asju nüüd ,kuna tahan inglitest palju teada saada ja neid tundma õppida ja kui hakkangi meenutama kummalisi asju oma elust ,siis tekib küsimus kas see võis olla seotud kuidagi inglitega:)?
Üksasi on veel selline kummaline asi ,et mul on olnud mitu korda selline asi ,et kui keegi üritab mind seljatagant ehmatada siis tekivad mul külmavärinad ja ma vaatan täiesti automaatselt seljataha, millest selline asi on huvitav?

camilla

  • Külaline
Vastus: Midagi minu lapsepõlvest.
« Vastus #1 : mai 08, 2011, 23:38:18 »
See on nii armas, kuidas Sa seda mänguasjadega suhtlemist kirjeldad, väga väga armas :) :L
 Inglid on ka siis meie ümber olnud, kui me neist midagi teadnud ei ole :)

Võrgust väljas Päikesepoiss

  • Vana Hing
  • Administraator
  • Super Liige
  • *******
  • Postitusi: 1 848
  • Sugu: Mees
  • Päikese jõud!
    • Ingliabi
Vastus: Midagi minu lapsepõlvest.
« Vastus #2 : mai 11, 2011, 10:29:21 »
Selja taguse "nägemine" on tunnetuse teema :) Jusiis tunnetasid teise inimese energeetikat-kavatsust.
Lapsena me teamegi tegelikult hästi palju asju. Vaistlikult. Kasutame neid ilma suurtele teadmistele mõtlemata.
Iga inimene on kui päike, kes võib oma soojuse, armastuse ja valgusega täita terve maailma. Ärgates luua sillerdavad kastepiisad, uinudes hingematvad tähed, naeratades pilvitu suve, nuttes värskendava vihma. Iga inimene suudab täita maailma värvidega, anda elu paradiisile, milles me elame. Paistame!