14 okt käis mul kodus personaalselt üks naine kes viib läbi vabastavat hingamist.Kuna ma olin sellest natuke kuulnud aga polnud ise veel kogenud-kogemus oli väga,väga võimas.Mind aga üllatas,et peale vabastavat hingamist hakkasin mediteerides  nägema ja kogema seda millest olen ka siin kirjutanud.Enne ma lihtsalt ei kogenug ega näinud midagi mediteerides .Ma sain vabaks ja püüan püsida valgus rajal sest,et ma tunnen endas,et olen õigel teel-õigemini kuidagi kodune rada see .Soovitan kellel mediteerimine raske nagu oli minul,ehk sind aiatab ka vabastav hingamine.

     See tundub nii ahvatlev, hakkan kohe infot otsima, mis on vabastav hingamine

Kindlasti tasub minna ,mul on seoses vabastava hingamisega üks väga positiivne kogemus .

Mina puutusin kõige esimesena kokku vabastava hingamisega (aastal 2011). Ülejäänud muu, mis seotud vaimsusega tulid peale seda. See on tõesti väga huvitav asi. Minu jaoks oli algus väga raske. Mul oli nii palju allasurutuid asju, mida keha ei tahtnud vabaks anda.  Siis oli väga valus kehal. Ma ei andnud alla. Viimasel korral aga oli kergus.

Samas sain siis ka teadlikuks oma tundlikusest. Tajusin teiste inimeste emotsioone enda peal (kellel olid need väga tugevad). Isegi keha nuttis, st pisarad voolasid. Samal ajal teadsin, et see ei ole minu emotsioon. Mina ise olin keskmes ja rahulik. Iga kord oli isemoodi. Alguses on harjumatu hingata kiiresti ja tihedalt, ilma pausideta.

Pallike, jah. Kiirem, ühtlases rütmis hingamine. Juhendaja vajadusel tuletab meelde, kui hakkad  vaikselt hingamisest välja tulema. See oluline just alguses. Harjumatu, kuid lõpuks läheb lihtsamaks. Nii võib ka magama jääda. Käid kuskil ära. Mõni näeb nägemusi, mõni mitte. Mõni kogeb uuesti oma sündi. See väga individuaalne.

Mina siin aga mõtlen...vaimses maailmas on nii palju huvitavat, mida tahaks õppida ja kogeda....ja fakt on see, et kõige sellega saab tegeleda juhendajate kaudu siis, kui elad linnas.
Kui elad maal, piisavalt kaugel linnast ja on töö ja pere, siis ei ole võimalik. Jäädki ilma sellest, kuhu poole ehk süda tõmbab.
Samas on kõiges selles ka vastuolu:kui väga väärtustatakse just vaimsel teel olles puhast õhku, puhast toitu, vaikust ja rahu, looduses viibimist, mis kõik maal olemas on, linnas ilmselt mitte. Aga igasugused vaimsed õpetused, koolitused jms. saab linnast, väikesest maakohast mitte iial.

Ma käisin 3 korda kindlasti järjest. Neljas kord oli umbes pool aasta hiljem.  Nüüdseks aga aastaid sellest.
Ma olin siis veel väga kinnine ka (energeetilises mõistes).

Teresa, Sul on täiesti õigus. Samas, kui midagi väga õppida tahta, leiab sageli võimalusi ka sealt, kus neid a metoodikalguses üldse ei paista.
Päiksekiir, kui kaua Sa hingamises käisid? Ka minul oli (teatud kehaosades) tegelikult tohutu valu, aga samas oli kogemus ikkagi vabastav, sest senine maailmapilt ja enese nägemine muutus.
 

Käisin eile raamatukogus ja mulle "jäid ette" kaks raamatut, üks neist 1998a trükk, raamat "Jooga" ja teine Lena Kristina Tuulse "Elurõõm"
Mis kindlasti ei olnud juhuslik, sest vaimseid raamatuid, just kaasaegsemaid, meie väikeses raamatukogus lihtsalt ei ole.

Aga selles "Elurõõmu" raamatus kirjeldatakse ka vabastavat hingamist (mind kuidagi väga tõmbab see), veidi tausta ja ajalugu, kuidas toimub vabastav hingamine, miks nimetatakse vabastavat hingamist meistermeetodiks ja kas saab hingata ka omal käel?
Saab hingata omal käel, kui on omandatud metoodika. Kuid teatuid elamusi on võimatu üksinduses saavutada. Vajatakse teist inimest enda kõrvale, et tunda end turvalise, hoolealuse, järelvalvatu ja toetatuna.

Samuti lugesin välja, et ajaliselt toimub vabastav hingamine poolteist kuni kaks tundi ?