mõtlen vahel inimese peale ja kohe helisebgi telefon ja ta helistabgi........

Telepaatilisi momente on ikka vahetevahel juhtunud. Kevadel aga tundsin midagi väga müstilist. See ei ole meeldiv lugu.Mäletan ,et järsku tunnetasin kellegi lausa karjuvalt murelikku emotsiooni. Olin  enne ka tunnetanud kedagi.Ma ei suutnud aru saada,keda ma tunnetan vahel lihtsalt laksust. Vastavalt selle inimese emotsioonidele kord olid need ebameeldivad (kui sel inimesel oli halb tuju), kord ajas mind ühmatades muigama.Mäletan,et see viimane emotsioon oli minu jaoks nii välja kannatamatu,et ma lausa kurtsin ühele oma tuttavale,et ma tunnetan et keegi nii tohutult vajab abi,aga kes ... Umbes  neli päeva hiljem kutsus naaber mind endale korraks külla,et teatada nende pere kurvast uudisest. Selle suure pere pesamunaga juhtus õnnetus-hällisurm.Niipalju siis telepaatiast.

hmm... jõuan lause peast läbi lasta, kui sama ütleb inimene minu kõrval.. lõpetan teiste mõtteid, kui näen, et stoppma on jäänud oma mõtetes...kui mul elukaaslane läheb pidutsema/jooma (õnneks teeb ta seda harva), siis poeg muutub väga närviliseks ja nutab.. meenub mulle enda lapsepõlv, et kui isa oli joomas kusagil, siis oli nutt kurgus.. ja kui isa hakkas koju tulema, seda suuremaks läks värin.. nüüd on mul sama, kui ämm tuleb, enne seda hakkab süda rinnus hüppama ja paha on olla.. küll aga on päris mitme inimesega nii,et kui hakkan talle helistama siis öeldakse mulle, et just tahtsin sulle helistada, numbergi valitud.. ja teinekord on vastupidi..