Sina, kes Sa oled end materdanud, vihanud ja kartnud, palun mine ajas tagasi ja vaata end kõrvalt väikese lapsena. Milline Sa olid? Sul oli siiras ja armastav süda, soojad pisikesed käed ning hellust otsivad selged silmad. Sul oli katkematu huvi maailma vastu ja tung liikuda ikka edasi. Ja eelkõige soovisid Sa lihtsalt, et Sinu sõnu kuulataks ja Sinu tundeid märgataks. Ja et Sa võiksid olla just selline nagu Sa oled. Kullake, ära palun vihka ennast ega aja taga enda elus tehtud vigu ja valesid otsuseid. Palun leia endas üles see armas ja siiras laps. Lapsena tajume me oma olemust väga selgelt, kuna keskkond ja kogemused ei ole meid veel nii palju mõjutanud. Taju nüüd ja praegu uuesti oma suurust ja armastust, eelkõige iseenda ja siis ülejäänu vastu. Ma armastan Sind, kallis imeline Valguselaps.