Õpetus põhjusest ja tagajärjest vaimumaailmas
See õpetus vaimumaailmas põhineb ühel suurel tõel: tegelikult on iga inimene oma saatuse peremees, iseenda kohtunik, annab iseendale autasusid ja ise karistab ennast. See seadus räägib, et kõik mõtted, kõik sõnad, kõik teod annavad end tulevikus inimese elus tunda, kusjuures mitte autasudena või karistusena, nagu seda ideed mõistetakse, vaid nagu vältimatu resultaat, mis järgneb põhjusele. Põhjuse ja tagajärje seadus pannakse toimima elu kahe poole vastastikuse mõju abil:
1. Inimese maiste püüete, maitsete, sümpaatiate ja antipaatiatega teadvuse antud arengustaadiumis;
2. Temas avaneva vaimu mõjuna, mis püüeldes täielikuma väljendumise poole, otsib võimalust mõjutada hinge tugevamini ja kaasa aidata selle tõusmisele kõrgemale vaimse evolutsiooni tasemele.
Elutingimused ja eelmiste elude harjumused püüavad hinge kaasa tõmmata sünnitingimustesse, mis kõige rohkem vastavad võimalusele nende maitsete avaldumiseks ja järelejäänud soovide rahuldamiseks. Hing nagu püüaks oma materiaalse poolega minna eelmise elu rada mööda ning ootab loomulikult tingimusi, mis sobiksid kõige paremini tema vana isiksuse avaldamiseks. Samal ajal vaim, mis asuks nagu hinge sees, teab, et hing vajab oma arenguks hoopis teistsuguseid tingimusi. Seepärast püüab vaim mõjutada sündimisele liginevat hinge endisest teest kõrvale kalduma, looma endale vaimses mõttes paremad tingimused. Inimene võib niivõrd tugevasti soovida materiaalseid rikkusi, et selle soovi jõud sunnib teda sündima tingimustesse, kus ta lapsepõlvest peale on ümbritsetud luksuse ja küllusega. Seejuures võib juhutada, et vaim, kes teab, et hing on vähe arendanud endas iseloomujooni, mis on vajalikud sisemiseks kasvamiseks, püüab enda loodud tingimustest eemale meelitada ja sunnib hinge kannatama, tundma pettumusi ja kaotusi. Siis ei sega isegi rikkus, mille poole hing püüdleb, tema sisemist kasvamist ja kogemuste omandamist, mida saab ainult kannatades.
Vaatleme näiteks rikaste inimeste elu. Nad sünnivad tingimustesse, mis võimaldaksid neil materiaalsete soovide täielikku rahuldamist. Neil on kõik vajalikud tingimused ja omadused, et omandada uusi rikkusi ja kasutada juba olemasolevaid. Nad saavutasid kõik mida tahtsid. Kuid sellest hoolimata on paljud neist sisemiselt sügavalt õnnetud ja rahulolematud. Rikkus tundu koormana, mis neile on kaela riputatud. Neid hirmutab võimalus seda kaotada. Nad tunnevad, et rikkus ei toonud neile tõelist õnne, vaid vastupidi, viis neid teistest inimestest eemale, tegi võimatuks osaleda meelelahutustes, milles osalesid vähem rikkad inimesed. Nad elavad palavikuliselt rahtutut elu, otsivad pidevalt ühe uusi ja uusi ärritajaid, mis tõmbaksid neid eemale tõelisest olukorra mõistmisest. Nad tunnevad kohustust rahva vastu, kelle hulka nad kuuluvad ja kuigi nad ei mõista täielikult tunnet, mis neid juhib, püüavad nad kuidagi taastada rikutud tasakaalu, ohverdades raha õppeasutustele, haiglatele, heategevusele.
Ja jõudes oma elu tee lõpuni, tunnetavad nad sügaval südames, et majanduslik edu ei toonud neile tõelist õnne. Ja rahuperioodil, mis järgneb nende lahkumisel füüsilisest kehast, mõtlevad nad oma maise elu läbi ja leiavad, et see kulges tegelikult ebasoodsalt. Kui nad seda mõistavad, väheneb nende tung rikkaks saada tunduvalt ja järgmine kord sündides ei hakka nad enam pühendama kogu oma energiat rikkuse kogumisele, mida nad ei saa kasutada, vaid elavad reaalsemat elu, püüdlevad selle poole, mida neil on tõesti vaja, ja lõpuks mõistavad, et ainus võimalik eesmärk on vaimne areng.
Paljud ootamatud saatuselöögid nagu ootamatud laostumised, positsiooni kaotamine ühiskonnas ja muud, on tegelikult sageli tekitatud inimese kõrgema algete poolt. Kõrgemad alged nagu tõmbaksid õnnetusi inimese juurde, et ANDA TALLE TEMA HÜVANGUKS MÕNED ÕPPETUNNID. Tavaliselt on see lihtsalt inimese enda kõrgem MINA, vaim tema sees, kes näeb ja tunneb toimuva kasulikkust, kuigi inimene ise oma maise teadvusega võib leida kogu endaga toimuva oleva hukatusliku ja hirmsa. Vaim teab, mida on inimesele tegelikult vaja, mis on talle parem. KUI VAIM NÄEB ET INIMESE MADALAM LOOMUS SUNNIB TEDA KÕRVALE KALDUMA, LOOB TA TAKISTUSI INIMESE EDASISELE LIIKUMISELE SELLES SUUNAS, peatades ta ja sundides pöörduma teise suunda. See pole karistus, vaid vaimu poolt antud abi. Ja toimib siin osa inimesest endast, mitte kõrvalised jõud, kuigi see on inimese jumalik osa, see osa temast, mis kõige lähemalt puudutab kõikvõimsat mõistust. Kannatused ei taba inimest mitte sellepärast, et vaim vihkab teda ta tegude pärast, püüab kätte maksta või muutub kannatamatuks.
Tavaline inimene isegi ei taju oma kõrgema Mina vahelesegamist tegutsemisvabadusse. Talle näib et temaga toimuvad juhuslikud sündmused. Kuid inimene, kelle vaimne meel on arenenud teatud tasemele, näeb juba asjade seisu ja ei usu juhustesse. Samal ajal ei PÜÜA TA VAIMUGA VÕIDELDA, vaid allub sellele, kuuletub antud juhtnööridel ja VÄLDIB NII SUURT OSA KANNATUSTEST. Inimesed, kes ei mõista oma olukorda, tõusevad neid juhtivate jõudude poolt raevukalt ülesse, kuigi ei tunne neid jõude, võitlevad nende vastu, ÜRITAVAD MINNA NENDE TAHTELE VASTASSUUNAS ja tõmbavad sellega enda peale veel kibedamad kogemused, veel raskemad õnnetused.
Peame meeles pidama, et kui ebameeldivana ka ei näiks tingimused ja olukord, kus me oleme, on see just niisugune, mida meile antud eluhetkel vaja on. Me ise lõime need, õigemini öelda, need tekkisid ise tänu meie madalama Mina kaasatoimimisele või mõnikord vastutoimimisele. Kuid alati ja igal juhul kallutavad need meid paremuse suunas. Mõnes suhtes ehk on meil vaja saada tugevamaks, ja meil tekib võimalus läbida vajalikud katsumused, mis on arvestatud just selleks, et arendada meis teatuid jõude või andeid, mida meil napib. Me võime liialt kalduda ühele poole ja siis luuakse takistusi, mis sunnivad meid pöörduma teisele poole. Tühiasjast saadakse mõnikord tohutuid tulemusi. Meie huvid on alati seotud vähem või rohkem teiste huvidega. Meie teod peaksid olema niisugused, et need kajastuksid teiste inimeste tegudes, kellega me kokku puutume, nende ettevõtmised aga peavad mõjutama meid. Alati on eesmärgiks areng ja heaolu.
Meil on võimalik vaadata selles elus tagasi, näeme, et suured asjad algasid millestki täiesti märkamatust. Kui me vaatame tagasi, kuidas mineviku rasked ning kibedad kogemused andsid meid tugevamaks tehes ja jõudu andes meile elust avarama ja sügavama arusaamise. Võime näha, kuidas need või teised asjad minevikust, mis kunagi näisid meile kasutute, julmade ja mittevajalikena, tegelikult juhtusid meiega selleks, et hiljem saaks juhtuda midagi meile võib-olla midagi kõige tähtsamat ja kallimat. Kõik, mida on vaja aru saada, on aastate perspektiiv. Kui jõuame võimaluseni vaadata elu selliselt ja näha seda kõike, hakkame ka edaspidi vaatama käesoleva elu muredele ja ebameeldivustele palju rahulikumalt ja filosoofilisemalt, mõistes, et need teevad asjad lõpuks paremaks.
Kui me ei vaata ebameeldivaid sündmusi, mis meiega juhtuvad, nagu juhuslikku ebaõnne, karistust või kõrvaliste jõudude kasutut asjasse sekkumist, võib-olla looduse julmust, näeme, et need on tegelikult kas millegi meie endi poolt ühes eelmistest eludes tehtud tagajärjed või vaimu juhtiva rolli toimumine. Siis me enam ei protesti ega võitle nende vastu, nagu tegime seda seni, vaid püüame tegutseda nii, et meie tegevus langeks suure seaduse toimimisega kokku, ja et nende vahel ei oleks vastuolu.
Ja ükskõik millist muret, kannatust või rahutust me siis ka ei tunneks, ammutame me oma kannatustest rahu ja jõudu, tundes selles vaimu juhtivat mõju ja lakkame selle mõju vastu võitlemast. Seadus ei saa kunagi meid panna kannatama nii, et me ei suudaks seda taluda.
See teeb katsumused meile alati jõukohaseks täpselt samuti, nagu see annab meile jõu võimalikke kannatusi taluda.
MAYA, India joogide maailmavaate alused
http://www.oleterve.eu/index.php?id=16&news=30
