Mida Teie arvate mustlastest, nende olemusest, energeetikast? Kas nad on Teie arvates mingil määral ülejäänud rahvast erinevad, omavad võimeid ja näevad läbi või on nad enamus äriinimesed või inimesed nagu me kõik? Kunagi oli periood, mil mustlased leidsid mind alatasa üles ja tahtsid ennustada. Mingiks hetkeks ma nagu lausa tardusin, ei saanud sõnagi suust, lasin oma käe võtta ja rääkima hakata, kuigi seda ei soovinud. Ilmselt olin ma siis ebastabiilne, kardsin ja ei olnud endas kindel. Viimasel ajal näen mustlaseid harva, enamasti mööduvad nad minust niisama, kui tahavadki ennustada, siis väljendan end selgelt ja ütlen lihtsalt ei.

***Minu vanaema kardab näiteks mustlasi kui tuld. Ehk on jäänud sellele rahvale külge ka minevikumustrid, vana energia, mida tänapäevainimesedki aitavad hoida ja levitada?

Valgust ja armastust!

Mustlased, mustlased, mustlased............
 Mustlased on kavalad. Kasutavad ära vaimse maailma asju,et inimest rünnata. Ja kui rünnak kenasti õnnestub, siis petavad materiaalseid hüvesid välja...
 Su vibratsioonitase on tõusnud ja siis ei pääse sulle ka ligi, hoiavad targu eemale:)
 

 Ma elan kohas, kus ümberringi elab mul palju mustlasi. Tunnen mõnda ja räägin juttu, kui kokku juhtume. Nad ei kipu mulle ennustama, kuna nad vist polegi seda tüüpi mustlased. Ja kuna ma ennustan rohkem ise, siis võiksin vabalt hoopis nendele ennustada

Mul on tuttav mustlaste perekond. Ema (nüüd surnud), kaks tütart, tütrepoeg, pojanaine ja nende kaksikud tütred. Emaga olime mitu aastakümmet head tuttavad olnud. Ütles, et ma olen nagu ta oma tütar. Käisin tal lihtsalt niisama külas ja jagasime majaremondikogemusi. Küsis raha ka ja ennustas. Need asjad ei pruukinud koos käia. Vahel üles, kas Sul on mulle kahekümneviiekat anda. Mõni teine kord kutsus pingile istuma ja ennustas niisama. Oh, nendest võiksin rääkima jäädagi. Kui noored olime, siis tema tütred ka ennustasid aga mitte minule siis veel. Ütlesid, et tegelikult nad veel ei oska, mine muti juurde.  Lähemalt suhtlesin ka selle kaksikute emaga. Tüdrukud olid imekenad ja ma "laenasin" neid vahel, et nendega linna peale minna. Ja siis see noor naine rääkis. Ütles, et jah, nad varastavad ja valetavad. ennustada ei oska kaugeltki kõik. Õpivad kaardipaneku ära, kuid erilised võimed on vähestel. Tunnistas, et ka tema ei oska hästi ennustada. Abistasime teineteist, vajadusel kutsus veel mõne mustlase autoga appi. Mustlastel on kindel reegel: omadelt ei varastata ja alati astutakse omade kaitseks välja. Mina olen selle pere jaoks oma. Nad on mul külas käinud, tööl naistel rahakotid laiali, iial ei varastanud. See on üks kohalik perekond. Nende kaudu tunnevad ka teised kohalikud mind ja ei pressi peale. Üks ilmselt ei tundnud, hakkas norima. Tarvitses mul vaid mainida oma sõprusest selle perega, kui kadus.
See on minu lugu. Aga kohalike mustlaste puhul peab ettevaatlik olema. Läbisõitvaid peab aga suisa kartma. Neil meeskonnatöö ja ei või iial teada. Võib-olla olete märganud, et kui mõni mustlasnaine tuleb sõiduraha lunima, siis eemal seisab alati mõni meesmustlane.

Ma ei suhtle mustlastega. Ilmselt pole ma osanud leida mustlasi, kellega saaks suhelda nii, et ei pea almusi jagama. Eks eelarvamused on kah ajus kinni - olen tagasi lükanud paar nendepooolset lähenemiskatset, kus terendas võimalus, et ma meeldin lähenejale kui potensiaalne sõber, mitte kui kõndiv rahamasin.

Värvikaim seik oli kunagi Tartus avaturul, kui mustlasnaine ligi ajas ja ennustamist pakkus. Tasuks soovis vaid kümmet krooni. Ütlesin, et mina ei vaja tema kunste, oskan neid ise kah. Ta ei jäänud rahule. Hakkas hoopis ketrama: "sa oled nii viks ja viisakas poiss, anna lihtsalt viisakusest mulle kümnekas" Alles peale sellele järgnenud minupoolset "ei"-d ta lahkus omaette porisedes.

Samas aga on paar korda mustlasnaised mind poodides teretanud ja küsinud, et kuidas läheb... tundus, et neil polnudki soovi mu tasku kallale tulla. Huvitav

Veel varem oli juhus, mil teismeline mustlasepätakas püüdis minult üht eset varastada. Kui ma temalt selle eseme tagasi võtsin, kukkus ta praalima, et tema suguvõsa tapab mu ära  Aga ma käisin ka edaspidi tollest mustlaste kommuunist mööda. Midagi ei juhtunud, minult varastada üritanud tegelane hoopis tervitas mind pikka aega iga kord, kui nägi.