Just tuli mõte, mida soovin jagada. Kallid inimesed, olge avatud, kui suhtlete. Ja Teiega suheldakse avatuna. Tekitades enda ümber müüri, on iseendalgi müüri tagant raske väljuda, ei mäleta enam, kus on värav, kõik tundub kinnine ja lämmatav. Ja teistel on pea võimatu müüri ületada, sest müür on korralikult ehitatud. Pole häbi olla elurõõmus ja suhelda inimestega vabalt, säravate silmadega ning rõõmuga. See ei tähenda, et peaks kohe suuri olenguid korraldama ja igale poole minema, kõiki külla kutsuma või pidevalt kellegagi telefoniga rääkima. Lihtsalt sel hetkel, kui olete kellegagi koos, kohtate kedagi, teete midagi kellegagi koos, siis olge elule avatud. Ma lihtsalt pidin selle kirja panema.

Valgust ja armastust!

AITÄH SULLE!!! 

Olen ka tähele pannud, kui oleme ise avatud, rõõmsad ja positiivsed, siis tihtilugu on seda ka inimesed, kellega suhtleme ja kui nad seda ka alguses ei ole, siis suheldes muutuvad nad just selliseks nagu ise algselt oled. Positiivsus ja avatus  tekitavad seda juurde, kus seda kasvõi natukenegi on....

 

Kui keegi ei saagi teineteist tundma ehk siis polnud nii ette nähtud. Usun,et ka vaikides leiab teineteist. Armastus räägib ka vaikuse keeles. Kui südames on armastus teise inimese vastu, siis teine tunneb selle ära. Sõnu pole alati tarviski. Usaldagem elu loomulikku kulgu.

Kuulake oma südant, ta räägib armastuse keeles ehk siis tunnete keeles. Sõnu võib vääriti mõista, tunded on mõistetavamad ja ehedad.
Valgust ja Armastust:-)

Tegelikult ma mõtlesin sisemist avatust. Et kui keegi on end näiteks hirmu tõttu blokeerinud, tekitanud müüri. Loomulikult on inimeste iseloomud erinevad. Ega suhtlemine ei ole ainult rääkimine...

Näiteks kunagi kooli ajal oli minu klassis klassivend, kes oli selline endassetõmbunud ja vaikne. Hakkasin temaga vaikselt rohkem rääkima ja nalja tegema, lõpuks ta avanes ja me kõik saime teada, kui lõbus ja hea huumoriga inimene ta oli. Ta tahtis küll suhelda, aga ei julgenud millegi pärast. Olen ka hiljem kordi sama kogenud.

Valgust ja armastust!

Aitäh, Kuupaiste . Siit ehk siis laiendus teemale - olge suhtlemisel siirad ja avatud elule .

Arutelud arendavad .

Alati "Jaa" avatusele ja sõbralikkusele!  Kõike saab alati rahulikult ja sõbralikult arutada ja lahendada, mõtlen siin ka mitte ainult isiklikke suhteid, vaid ka suhteid tööl, poes, tänaval jne. Ole sõbralik ka täiesti võõraga ja tuju läheb sellest paremaks mõlemal! 

Kallis Kuupaiste, tänan heade sõnade eest! Kusjuures tegelikult oma varasemas elus olen pigem kinnine inimene olnud, oma elust ei rääkinud ma eriti kellelegi, pigem kuulasin teisi ja laveerisin endale suunatud küsimustest kuidagi eemale . Aga siis käis ühel päeval kõrps - ja ma nagu avanesin, vabanesin ise ka ei tea millest. Ja nüüd on nii hea ja kerge olla. Oma elust näiteid tuues on mul eesmärk, et ehk need näited aitavad kedagi. Või siis vähemalt teevad tuju heaks . Sageli jõuavad elust võetud asjad inimestele kiiremini südamesse kui teoreetilised õpetused, vähemalt minul endal on nii.

***Hiljuti poes kassas olles oli kassiiriks uus inimene, kes vaatamata raskele tööpäevale oli selline lihtne ja siiras, vaatas lahkete silmadega otsa ja tervitas. See oli nii värskendav, terve tee koju kahe raske kotiga ma oleks nagu lennanud, nii hea oli olla.