Täna valdab mind eriline rahutunne, hoomasin mõned hetked tagasi tugevalt elu ja loomist ja Universumit- ei oska seda isegi seletada. Nii tugev oma- maailma- looja-tunne oli kogu minu olemuses, see andis jõudu ja kindlustunnet, armastustunnet. Tõesti, oleme see, mis on meie sees, ja koos sellega moodustame selle, mis on meie ümber- väline peegeldab alati sisemist. Meie ise looma igat hetke oma elus, meie loomisprotsessid kattuvad, põimuvad kaasloojatega, moodustades soovi korral ühise loomingu. Naeratusega maalime päikese oma taevasse, pisaratega toome kosutava vihma või sombuse nukravõitu sügispäeva; öeldes kellelegi sooje sõnu, loome tema maailma, tema maalile lisaks lillekese; abistades vanainimest üle tee, toome ellu Valgust juurde; pannes mängima oma lemmiklaulu, tekitame kodu koristamiseks helge miljöö ja kodu läigib mõne siuh-sähu järel nagu briljant . Kallistades kõige kallimat, loome oma ellu roosat ja vikerkaarevärve, pannes helisema kõik, Mis On. On olla au looja ja armastada Universumit, teha pai Maale ja kalli lähedastele. Elada on võrratu!

***Sellised tunded ja mõtted tekkisid, kui vaatasin oma uut pereliiget- punaseõielist begooniat, olin nii õnnelik, et ei saanud jätta seda Teiega jagamata.

Imelist loomist, kallid elukunstnikud!

            Vikerkaarevärvi Pallike, vikerkaarevärvilised kallid Sulle!