Käisime lastega eile raamatukogus, väike maaraamatukogu. Kui otsisin sobivaid raamatuid lugemiseks, libises riiulist mulle sülle:"Minu külluse raamat"
Olin Inglitele väga tänulik selle märgi üle, sest sirvides raamatut meenus, kui oluline ja ilus asi on Tänulikkus.
Minul läheb see küll tavalist igapäevaelu elades meelest ära.

Raamatus oli hea nipp, kuidas seda meeles pidada, näiteks kui märkad enda ümber maagilisi numbreid 111, 222, 333 jne.

Mina ise võtsin isiklikult endale südameasjaks, et kui näen liblikat, mesilast või lepatriinut, siis meenub, et on käes aeg tänada

Talveperioodi jaoks tuleb muidugi teistsugused märgid välja mõelda


Siis oli hästi armas veel see, et noorem laps pani tähele, et ühe riiuli otsas oli tema meisterdatud siilike alles Eelmisel suvel raamatukokku jalutades tegi laps tee äärest korjatud takjanuppudest siilikese ja kui kohale jõudsime, oli see tal valmis ja otsustas kinkida selle raamatukogutädile
Nüüd oli laps rõõmus, et siilike oli ikka veel alles, ei olnud ära visatud. Ausalt öeldes olin ise ka liigutatud