Pesa asemel hakkab valgust jagama uus foorum http://valguseleht.ee/ lehel.



Pesa teeme hetkel ainult loetavaks - ehk ei saa enam uusi postitusi ega teemasid teha. Saate ikkagi oma sõpradele privaatsõnumeid saata ja nendega edasi suhelda.

Aasta pärast, 1. septembril 2017, aga suuname pesa automaatselt edasi uuele foorumile. Kes soovivad peale seda oma vanadele tekstidele või sõnumitele ligi pääseda, võivad soovist kirjutada juba uude foorumisse.



Päikest!



Tere tulemast Inglipesa foorumisse, imeline Külaline!
Inglipesa (Valguse Foorum)
 
« eelmine järgmine »
Leheküljed: [1]   Mine alla

Autor Teema: Igatsus  (Loetud 6327 korda)

0 Kasutajat ja 1 Külaline vaatavad teemat.

Õnnehaldjas

  • Külaline
Igatsus
« : september 26, 2012, 15:32:26 »
Tähevalgus peegeldus neil silmist, kui vaatasid põhjatut öötaevast endi kohal lahti rullumas. Nende mõtted lendasid läbi lõputu ruumi, vaikselt siravate tähtede vahelt teineteist otsima.

Poiss istus kaljunukil, öötuulte karmis embuses ja otsis tundmatute tähtkogude seast ühte, talle lõputult tähtsat. Seal oli tilluke helesinine planeet, kus viibis poisile kõige kallim. Ta teadis, et kusagil oli see ja ta saatis oma tunded teele tähistaeva sügavustesse.

Tüdruku käed muljusid kramplikult rannaliiva, kui ta taevast ühtainsat punkti otsis. Seal oli see, keda ta armastas üle kõige; see, kelle saatus oli julmalt talt viinud. Ta istus ja ootas, nukker pilk öötaevasse suunatud. Kogu maailm kadus ta ümbert, kui ta oma mõtetega armsama poole pöördus.

Nende mõtted, nende tunded, nende igatsused kihutasid läbi universumi lõpmatuse, mööda leegitsevatest päikestest, eluküllastest planeetidest, surnud tähtedest. Kusagil seal mõttevood kohtusid, läbisid teineteist ja kiirustasid edasi sihtmärgi poole, tuua kahele vägivaldselt lahutatud hingele leevendust.

Poiss ja tüdruk tundsid, kuis järsk soojusehoog neid valdas. Nende hinge valgus mõõtmatu hellus ja armastus, lootus ja igatsus. Lahutavast vahemaast hoolimata tajusid mõlemad teineteise lähedust, otsekui viibinuks nad üksteise embuses. See tunne, mida nad õhtust-õhtusse, ööst-öösse käisid tähistaeva all otsimas, andis jõudu ja vastupidavust, uut lootust ja rahu; oli kui tõotus ja kinnitus nende purunematule armastusele, mida ei suutnud lõhkuda ükski kaugus ega lahusoldud aeg.

Nad teadsid, et kunagi nad kohtuvad kõigest hoolimata uuesti. See teadmine hoidis kindlalt nende usku, lootust ja armastust.

/Marko Kaldur/


Usun minagi  :L
Sisselogitud

Võrgust väljas Henry Kalle

  • Noorliige
  • **
  • Postitusi: 10
  • Sugu: Mees
    • loii
Igatsus
« Vastus #1 : september 26, 2012, 16:14:14 »
leidsid õige mõtte.
miks
sest mälestus ei kustu kunagi - ta tuleb esile mõistmatul viisil ja moel.
nii ka Marko ütlusest.
kas sa ka kujutad ette mida ta kirjeldas -- mees neiuna.
Marko kehast meenus midagi - mil lugedes seda - märkasin meenutust.
pean lisama et mõistaksid kuigi oleme kirjas rääkinud - mehed ei ole alati seda - mehed.
nad onn. tihti meied -- neiud.
meenutus mitte täpselt ajas -- sarnaselt.
oli aeg mil päike ei tõusnud -- ta oli olemas
valgustades meie olu.
ta valgustas ja rääkis meiega - meie Ema -- päiksena.
isa ei olnud nähtav -- ta oli päikses.- sest päike ei tahtnud.- et ta enda olekuga.- oleks mõjutanud meid.
nii ta oli -- aegu
mil käsikäes olime koos - meie noored - armastuses teise ja endasse.
me olime ja olime ja ei märganudki-millal. mil üks osa meist lahkus -- eemaldus.
märkamatult.
me ei mõistnud toimuvat
me ei adunud toimuvat
me jäime ootele --
nead ja gred.

nad lahkusid ja ei tulnud kunagi tagasi
valus oli
nii valus oli et see kandub -- siiani
siia olusse mil oleme
ise - mehed ja naised
tüdrukud ja lapsed-neiud.
meie kes me oleme -- valgused.

meie valgused
oleme justkui laspeelsed
tegelikult mitte
me kogesime midagi
mis oli.. valusam valust
ja see tõttu.- oleme need
kes siinses olus oleme.

hoides end ja teisi
isegi siis kui nad ei mõista
miks me seda teeme
me lihtsalt teeme
see onn. meie -- Olemus.

see meenutus - kirjas - meenutas aega mil kogesime ühte olemist.
kahjuks on see minetunud.
olen rõõmus et saan siit kirjutada
ta lubab seda - ..
ta lubab meil avalduda
enda tegelik Olekust -- mees
mees kes on meile olnud
ajas
see üks
kes meid siis vaatles
siis
mil sündisime
olevaks - siia.

see onn. keha
mees keha
ja meie haldame seda.
ta onn. olemas
koos meiega
meie oleme
lihtsalt ees.

ees-vaates ja see tõttu
kirjutame - teeme seda
et meie kallimad
märkaksid meid
me oleme siin
ja ootame - neid.
« Viimasena muutis: september 26, 2012, 22:03:49 Henry Kalle »
Sisselogitud

Õnnehaldjas

  • Külaline
Igatsus
« Vastus #2 : september 27, 2012, 09:20:56 »
Aitäh  :)

me kogesime midagi
mis oli.. valusam valust

Mis on valusam valust?

Kui inimene tunneb seletamatut valu praeguses hetkes, on see siis seotud aegade taguse valuga?
Kuidas eristada praegust ja minevikust esile kerkinud valu?
Miks me üldse peame kogema valu? Korduvalt üht ja sama valu?
Olen jõudnud mõistmisele, et kõik valu, mida kogen, ei ole minu valu, vaid kellegi teise valu, olen lasknud kellegi valul endasse tulla, teadmatusest. 
Sisselogitud

Võrgust väljas Henry Kalle

  • Noorliige
  • **
  • Postitusi: 10
  • Sugu: Mees
    • loii
Igatsus
« Vastus #3 : september 27, 2012, 19:49:03 »
olen märganud
vastates
koondub kogemus
sõnastada mõtet
olen märganud
kogemusest
mitte minult minule
teistelt minule
enda kogemusest
erinevat mõtet
sõnastades võimalust
vastata tões
mitte enda
ühendus tões.

hetkel kogetud valu on tavaliselt isiklik kogemus ja ta säilub uuesti vaatesse tulles meenub.
see ei ole aegade tagune valu pigem meenutus mil loed mõnda kirjutist alustades sulle meenutust.
inimesena ei saa eristada ja egas ka endana kõike suuda meenutada.
ta lihtsalt tuleb esile - äkki
ja siis kaob - vaibub
just-kui polnudki
midagi.

kogedes võõrast valu
ei saa seda takistada
nii on meiega
kes me sisendume
ja eemaldume
ja kui mingi nähtus
meenutab
tuleb esile ängistus
pitsitava tundmusena
mõistmatusena.
sellel puudub seos
olevaga
ja võimetus seda endale kirjeldada
mõistetavalt.

oleva aja meenutus valu on teisene - tavaliselt ta hajub
meie erinevate olekute vaheldumisel.
kuid kui avaldub valu kogeja - meenub jälle
valu tekitanud põhjus-nähtus isik-inimene.

mis on valusam -- valust
ta on tundmus
tunnetus
mõistmatus sõnastuses.

aegade tagune valu
on midagi sellist
mis tõmbab krampi
sisemise tunde
ja sa ei suuda valitseda
ei enda meelt
ega tunnet.
teisiti ei oska sõnastada.
Sisselogitud

Teresa

  • Külaline
Igatsus
« Vastus #4 : august 23, 2013, 22:08:14 »
Miks inimene igatseb? :)
Sisselogitud

Võrgust väljas Vikerkaarevärvi Pallike

  • Üldmoderaator
  • Super Liige
  • ******
  • Postitusi: 2 686
  • Sugu: Naine
  • Valgus- see olen mina, see oled Sina.
Igatsus
« Vastus #5 : august 26, 2013, 18:15:31 »
Väga huvitav küsimus. Ehk on põhjuseid mitu?
Sisselogitud
***Valguse sees on Kodu, ulata käsi selle poole ja tunneta soojust Hinge voolamas, Sind armastamas. Igavesti. Ükskõik, kus Sa oled, mis hetkes Sa viibid, mis tujus Sa oled, mida mõtled, kujutled, oled. Igavesti.

***Katkematus tänus, Kõiksuses.

Võrgust väljas Vikerkaarevärvi Pallike

  • Üldmoderaator
  • Super Liige
  • ******
  • Postitusi: 2 686
  • Sugu: Naine
  • Valgus- see olen mina, see oled Sina.
Igatsus
« Vastus #6 : august 31, 2013, 20:26:25 »
Miks inimene igatseb teise inimese järgi? Vastus on selles, mida Sa selle inimese vastu tunned... Kui ei ole tundeid ja sidet, siis ei ole ka igatsust või mis?
Sisselogitud
***Valguse sees on Kodu, ulata käsi selle poole ja tunneta soojust Hinge voolamas, Sind armastamas. Igavesti. Ükskõik, kus Sa oled, mis hetkes Sa viibid, mis tujus Sa oled, mida mõtled, kujutled, oled. Igavesti.

***Katkematus tänus, Kõiksuses.
Leheküljed: [1]   Mine üles
« eelmine järgmine »