Mul on soov väljendada väljendamatuid tundeid/sõnu. Mu sõrmed kihelevad vajadusest kirjutada, seest pressib midagi välja, mida enam pole mõtet kinni hoida. Ja ma olen liiga enesekeskne ja ikka hoian kinni seda. Kirjeldamatu tunne on saada välja endast see asi ja ma ei oska seda vabaks lasta ja ma ei tea, mis see on mida kinni hoian.
Jube tobe ja hale koomiline aga ma pidin selle siia kirja panema. Loodan, et saan pisukestki rahu enesesse.
Päike paistab kogu aeg, vahepeal on lihtsalt pilved ees
