Jagan teiega midagi. Oli tavaline puhkepäev kui otsustasime tütrega kalmistule minna.Seal mul vanavanemad ja õde.Kui kõik toimingud tehtud jäime veel veidikeseks neid meenutama.Mul oli elus sel hetkel raske periood ja kuna vanaisa oli mulle isa eest olnud siis ütlesin mõttes talle võta mind enda juurde,ma tean,et sinu juures on hea, rahulik ja turvaline.Samal hetkel ütles tütar mulle aga ema siis ei saa sa enam tantsimas käia.Ma ehmatasin selle peale ja ütlesin sul on õigus.Kallistasime ja läksime koju.Kuigi hinge jäi kripeldama küsimus kus tema teadis millest mina mõtlen???Õhtul kui laps juba magas ei suutnud mina uinuda,sest ma tundsin,et ei olnud toas üksi.Arvan,et vanaisa kuulis mu sõnumit ja tuli vaatama milles asi.Kas oli see nii või ei aga see kummaline päev jääb vist eluks ajaks meelde.