Mõtiskelsin  ühel kenal päeval, kui palju huvitavat ja sisukat infot on olemas, kasvõi netis, rääkimata arvukatest raamatutest, mis on ilmunud ja mis ilmuvad. Ükski inimene ei suuda kogu maailma infot endasse ammutada, seda järgida ja järele proovida, olgu see siis kui imeline tahes. Kui oled midagi juba lugenud ja mõistnud, tekkinud Heurekatunne, siis peagi tuleb uus avastus/taasvavastus, mis on võibolla isegi eelmisele tarkusele vasturääkiv. Ja jälle me mõtleme: kuidas ma seda ei teadnud, kui tark, kui võimas, see on Tõde. Niimoodi tarkusi otsides ja püüdes neid järgida, unustame iseenese Tõe ja Teadmised, mis on meile antud aegade algusest. Me teame kõike, meis on kõik. Me oleme õpilased ja me oleme õpetajad. Me oleme algus ja me oleme lõpp- igavik. Kõige suuremad tarkused ja teadmised, äratundmised on need, mida me suudame oma eluga kaasata, oma elus kasutada ja edasi arendada, olla nende sees. Kõige väärtuslikumad on kogemused ja teadmised, mis on meist läbi läinud, meisse tulnud ja jäänud või siis mille me oleme endast leidnud ja jaganud. See on kõik, see on Universum, see on täius. See on SEE MISKI, mida otsitakse kaugelt, mis on nii lähedal.

Pallike 

 

 

Kulla  Pallike, Sa võid varsti Tartu, kui heade mõtete linna, maskotiks hakata.