Mina ka ei ole paastumiseni jõudnud, mõtteis olen seda vist küll vähemalt kümme korda teinud, eriti siis, kui olen korraga palju söönud ja enda keha kurnanud. Siis olen lubanud, et kaks nädalat ei söö midagi, nii paha on
. Ja muidugi järgmisel päeval on juba parem ja kõik ununeb
. Mäletan üht päeva, kui me poolekesega otsustasime, et täna joome ainult vett ja sööme heal juhul puuvilju. Hommikul ei olnudki isu, päeval läksime kodust välja, jalutasime ja käisime kinos (polnud ka hullu midagi), siis kell viis õhtul koju jõudes tundsime mõlemad, et nüüd tahab küll nälg silmanägemise ära võtta, ja hakkasime sööma. Tegime seda ikka korralikult, nagu oleksime tõesti nädal aega söömata olnud
.
Iseenesest paastu idee ja mõte mulle täitsa meeldib. Loodan, et jõuan selleni kunagi.